Massiline loomakasvatus = planeedi hävitamine

Massiline loomakasvatus = planeedi hävitamine

Kas võib meie elus ka täna olla normaliseeritud vägivalda, mida mõne aastakümne pärast jälestatakse? 

Maailmas on palju vägivalda, mida vaid alles hiljuti tagasi peeti normaalseks osaks elust. Orjapidamine, naiste alandamine, genotsiidid, maailmasõjad - me küsime, kuidas võisid inimesed sellise julmuse osas nii pimedad olla. 

Variante on ilmselt palju, kuid esirinnas kroonib kindlasti loomade väärkohtlemine.

Samal ajal, kui nimetame end loomaarmastajateks, julgustame me miljardite loomade vastast vägivalda.

Milleks?

 

 

Lihtsalt selleks, et tarbida nende piima ja liha, mida me tegelikult ei vaja; röövides sellega loomalt elu või resursse, kahjustades omaenda tervist ja tehes pöördumatut kahju   keskkonnale. 

 

Üks moodsa inimese suur argument on maheliha: justkui mahedalt kasvatatud loomade väärkohtlemine oleks õigustatud. Tõde on aga järgmine - olgugi, et iga elusolend väärib häid elutingimusi, on massilisel kariloomakasvatusel traagiline mõju meie planeedile. Siinjuures võib massiline mahefarmindus isegi halvasti mõjuda - nimelt läheb loomakasvatuse alla pea pool meie planeedi maismaast; samal ajal, kui inimestel pole kohta kus elada ega vilja kasvatada. 

 

shutterstock_630429824.jpg

Kliima on muutumas ja see on globaalne probleem, mida saab aeglustada vaid ülemaailmse koostööga. 

Tänaseks on selge, et kliima on terves maailmas muutumas. Kas olete tähele pannud, et juba mitu aastat järjest ei ole meil olnud ei õiget suve ega talve? Meie kliima oleks justkui sulanud aasta läbi kestvaks vihmaseks ja halliks hilissügiseks. Sama veidraid nähtusi on mujalgi tähele pandud. Samal ajal kui Skandinaavias, Gröönimaal ja mujal põhjas muretsetakse meeletul kiirusel sulavate liustike pärast, nähti Sahara kõrbes üle 100 aasta lund. 

 

Kliima soojenemise üks põhitegureid on kasvuhoonegaasid. Karm on tõdeda, et üle 50% maailma kasvuhoonegaasidest tuleneb otseselt farmiloomakasvatusest.

Midagi nii mahedat kui ökoveise seedeprotsessid hävitavad meie planeeti päev-päevalt. Üks korralik farmitäis lehmi väljutab sama palju jääkaineid kui terve Tallinna linn. Mis vahe sel on? Samal ajal, kui linnast juhitakse jäägid võimalikult hügieenilisel viisil välja, jäävad loomadest hunnikud sinna, kuhu satuvad, produtseerides mürgist kasvuhoonegaasi metaan. 
Kusjuures ainult 13% kasvuhoonegaasidest tulenevad transpordist tingitud heitgaasidest. Kas pole mitte veider, et seda võrdlust laiatarbemeedias ei tooda? 
 

Samal ajal kui iga üheksas inimene maailmas tunneb puudust puhtast joogiveest, läheb 1/3 planeedi mageveest loomatööstusesse. 

Vähe sellest, loomakasvatus mõjutab maailmas nõrgemal positsioonil ja abitumaid inimesi enamgi veel. 

 

Tundub ju uskumatu? Aga sama kriitilisi fakte on teisigi. 

Iga kümnes maailma kodanik kannatab praegusel hetkel näljahäda käes. 

Kas teate, miks? Ei, mitte sellepärast, et inimesi oleks liiga palju. Hoopis loomi on liiga palju. 

Kas need numbrid ei pane mitte asju perspektiivi? Meie lapsepõlvest külge jäänud harjumus süüa kolm korda päevas liha ei tee kahju mitte ainult meile ja loomadele, vaid hävitab meie omaenda kodu. Mõni inimene siiralt ei hooli ei loomadest ega inimestest, aga kas looduse appikarjed mitte ei näita, et oleks aeg midagi ette võtta? 

Farmiloomade kasvatus võtab enda alla 45% kogu planeedi maismaa pindalast1,5 hektari maa peal võib kasvatada 170 kg liha… Või 16 783 kg vilja ja köögivilju

 

 

 

Ühel hetkel on liiga hilja, et keskkonnale tehtud kahjust tagasi pöörduda. Täna veel ei ole. Mida saaks üks inimene teha, mis päriselt ka midagi muudaks? Vastus on üsna lihtne. Vali kohvikus lõunaprae asemel köögiviljapada. Keeda hommikusöögiks putru, mitte muna. Tee kord nädalas lihavaba päev. Joo vett, mitte piima. Need on lihtsad valikud, mis päriselt mõjutavad keskkonna käekäiku. See ei maksa sulle midagi - taimetoit on tänaseks juba samas hinnaklassis, mis loomsed toiduained. Tee endale, loomadele ja keskkonnale teene ning vähenda vägivalda oma elus. 

 

Allikad: Water.orgCowspiracy.comWorldHunger.org

Farmiloomade varjupaigad Euroopas

Farmiloomade varjupaigad Euroopas

Mis vahe on munal ja munal?

Mis vahe on munal ja munal?