Maailmamere viimased hingetõmbed

Maailmamere viimased hingetõmbed

2050ndaks aastaks leidub meie ookeanides kaalu poolest rohkem plastikut kui kalasid. Kui me ei rakenda drastilisi meetmeid jäätmete töötlemiseks juba täna, võime peagi prügi sisse uppuda. 

 

Meie armulugu plastikuga on viinud uskumatute tulemusteni: igal aastal visatakse 8 miljonit tonni plastmassi maailmamerre. 

See on samaväärne olukorraga, kus igal minutil tühjendaks üks prügiauto oma sisu veekogudesse. Kui me midagi ette ei võta, suureneb see number 2030ndaks aastaks kahele autole minutis. 2050ndaks aastaks on tulemus juba neli prügiautot minutis. Selles tempos liikudes oleks maailmameres rohkem plastikut kui kalu. 

 

 Pildil: harilik kileloom 

Pildil: harilik kileloom 

Tüüpilist majapidamist kroonib plastmass. Kapid, riiulid ja sahtlid on seda pungil; samuti on tualettruum, pesukorv ja laste mänguasjakastid üleni plastikut täis. Tänapäeva elus on plastik praktiliselt igal pool, kuhu me vaatame. Plastikust on meie hambaharjad, veepudelid, kõrred joogis, aiamööbel, kodumasinad, kontoritarbed ja isegi rõivad. See on nii laialt levinud, et raske on kujutada ette elu ilma plastmassita.  

Plastiku tootmise tõus on olnud kiire. 1964. aastal toodeti 15 miljonit tonni plastmassi aastas. 2014. aastal toodeti juba 311 miljonit tonni. Praeguse tempoga jätkates kahekordistuks see number järgmise 20 aasta jooksul. Ookeaneid reostava plastiku väärtus on ligikaudu 120 000 000$, mis otseses mõttes ühiskonnast välja voolab. 

Maailmamerre sattunud plastikust ligi 26% tuleneb pakenditest.

Kusjuures enamik nendest pakenditest on olnud vaid ühekordse kasutusega ning seejärel sattunud maailmamerre. Üleüldse ei jõua üle 32% plastikust kunagi kogumispunktidesse, vaid rändab otsejoones veekogudesse. 

shutterstock_448263469.jpg

Merelaintesse!


Sind ei huvita numbrid ega statistika? 

Kahjuks peavad meres pesitsevaid olendeid huvitama sinu šampoonipudelid, jäätisepaberid ja mikroplastikut sisaldavad pesugeelid. Viimased moodustavad massiivsetest Vaikse ookeani prügisaartest kõige suurema osa: julgelt üle 90% sealsest prügist moodustab pisiplast, mis on kuni 5mm diameetriga. Arvad, et hambapastas olevad graanulid kuidagi meie elukeskkonda ei mõjuta? Arva uuesti. 

Selleks, et maailmamerd reostada, ei ole vaja ise prügikotte laintesse tühjendamas käia: piisab vaid sellest, kui viskad jäätisepaberi metsa vahele või tellid prügiveo teenust kahtlastelt pakkujatelt. 

Vastutustunne keskkonna ja maailmamere ees nõuab palju sisukamat lähenemist kui enamik aktiivselt praktiseerivad. Mereloomade hävitamine on lubamatu ja nõuab, et igaüks meist tegutsema hakkaks!

shutterstock_609628283.jpg

Kes on see müütiline olend, kes meie merepõhjad puhtaks peaks tegema, kui me ise selle eest hoolt ei kanna? 

Loobu ühekordse plastiku tarbimisest, jäta mikroplastikuga tooted poelettidele ja hakka prügi sorteerima – juba täna!

Lihast loobumine ennetaks kolmandiku varajastest surmadest

Lihast loobumine ennetaks kolmandiku varajastest surmadest

Gorilla grill: Ele-Liis Pintman

Gorilla grill: Ele-Liis Pintman