Muljed filmist ''Moest väljas''

Muljed filmist ''Moest väljas''

Eile õhtul toimus Vigri taimetoidukohvikus Reet Ausi filmi „Moest väljas“ linastus. Üritust saatis suur edu - Vigri konverentsisaal oli inimesi täis ja film naelutas vaatajate silmad tunniks ajaks ekraanile.

„Moest väljas“ keskmeks on disainer Reet Aus, kes ostab kiirmoeketist paari teksapükse ja hakkab mööda maailma selle valmistajaid taga ajama. Aus külastab nii puuvillakorjajaid Lõuna-Ameerikas kui erinevaid disaini- ja õmblusvabrikuid Bangladeshis; mõistmaks, mis hinnaga need paarikümne eurosed püksid tegelikult sünnivad. Disainer imestab siiralt selle üle, kuidas tekstiili eluringist moodustuvad järsku erinevad näod ja elud, mis selle tootmise taga on. 

Reaalsuses on tegu aga karmi probleemiga. Ülemaailmsetele hiigelkettidele riideid tootvad tehased viskavad ära ligi 20% materjalidest - tegu on õmblusjääkidega, mida keegi enam ei vaja.

Maailma meeletute tootmismahtude juures visatakse igapäevaselt ära mitmeid tonne õmblusjääke, mis kunagi riieteks ei saa ja ära ka ei lagune.

Nagu me teame, siis tänapäeva kiirmoeketid kasutavad peamiselt sünteetilisi kangaid, mis lagunevad looduses mitusada aastat, kui üldse.

 

Lisaks sellele satuvad prügimägedele ka need riided, mida inimesed enam ei taha või atraktiivseks ei pea. Miks peaksimegi kandma kaks hooaega järjest samu riideid, kui uued kollektsioonid kõigest mõnekümne euroga osta saame? 

Meie armastatud viie euroste T-särkide taga seisab veel teiengi karm reaalsus. Iga särk, kampsun ja püksipaar on õmmeldud kellegi poolt, kes selle eest praktiliselt mingit tasu ei saa.

Aus vestles filmis naistega, kes pidid ületunde tegema, et oma 9-eurost üüri tasuda, rääkimata toidu ostmisest. Kuupalk tehases, mis muuhulgas ka Eesti turule riideid toodab, oli 800 takat ehk 8 eurot. 

63676f_337562c94b4640008884cb49673ba37b~mv2.jpg

Iga särk, kampsun ja püksipaar on õmmeldud kellegi poolt, kes selle eest praktiliselt mingit tasu ei saa.

Reet Aus pani filmivaatajatele südamele, et nad oma tarbimisharjumused hoolega üle vaataksid.

Muudatused ei alga mitte sellistest massitootmisele suunitletud tehastest, vaid klientidest, kelle jaoks neid rõivaid toodetakse.

Juba pelgalt kiirmoeketti sisse astumine ja rõivaesemete päritolu kohta küsimine („Kes on selle särgi õmmelnud?“ „Kui palju eseme valmistaja palka saab?“ „Missuguseid vahendeid nende pükste töötlemiseks kasutatud on?") annab edasimüüjatele märku, et turg on muutumas ja odavate anonüümsete rõivaste asemel otsivad inimesed õiglast kaubandust ja jälgitavat päritolu. 

Veganist tippsportlased - unes või ilmsi?

Veganist tippsportlased - unes või ilmsi?

Teetassidest lillepotid

Teetassidest lillepotid