Taimetoitlane Eesti talves - on see üldse võimalik?

Taimetoitlane Eesti talves - on see üldse võimalik?

Inimeste toitumisharjumused on olnud juba pikka aega tuliseks aruteluteemaks nii põhja- kui lõunapool maakera.

Loendamatud dieedid, moeröögatused lõunalauas ja erinevad tõekspidamised liidavad ja lahutavad inimesi.

Talve hakul on põhjamaades tõusnud taaskord küsimus: kuidas ja kas üldse on võimalik meie kliimas taimetoitlastel elada?


Skeptikute rahuks võib kohe mainida, et isegi Eesti südatalvel ei kuku taimetoitlastel jäsemed küljest ning veganid ei pea lume sulamiseni haiguslehel olema. Tõtt-öelda on laias laastus veganite ja taimetoitlaste tervis oluliselt parem kui hooletute kõigesööjate tervis. Kuidas siis nii? 

Hea tervise hoidmiseks on vaja teha kindlaks, et meie söögilaual oleks esindatud nii valgud, süsivesikud, kiudained, Omega 3 ja 6 rasvhapped ning küllastumata rasvad.

Selleks, et kellegi toitumisharjumuste tervislikkust üleüldse hinnata, peame teadma, mida meie organism vajab. Olenemata geograafilisest asukohast või etnilisest päritolust vajavad kõik inimesed ligikaudu sarnastes proportsioonides toitaineid ja vitamiine.

Need on klassikalised toitaineid, mille tarbimist saab jälgida toitude pakenditel jagatud informatsiooni ja erinevate internetipõhiste toitumispäevikute kaudu. Just need toitained aitavad üles ehitada meie lihaseid ja hoida erinevaid organeid töös. Hea uudis on see, et kõik loetelus olevad eluks vajalikud toitained on laialt esindatud taimsetes toitudes, pakkudes tervislikumat alternatiivi kolestoroolist ja ebavajalikest rasvadest pakatavatele piima- ja lihatoodetele. Nende toitainete tähtsus kliimast olenevalt ei varieeru - ühtmoodi vajame tasakaalustatud menüüd nii suvel kui talvel, nii troopikas kui põhjamaal. 

Lisaks toitainetele mängivad hea enesetunde ning raudse tervise juures suurt rolli ka vitamiinid, mineraalid ja antioksüdandid.

Nagu võib arvata, on siinkohal nimekirjad oluliselt pikemad. Vitamiin C, D ja erinevad B-vitamiinid, kaltsium, raud, magneesium ja fosfor on vaid mõned üksikud näited ainetest, millega oma organismi turgutama peaksime. Õnneks saame ka Eesti kliimas taimsetest toitudest suure osa oma vitamiine ja mineraale kätte: 

shutterstock_461455270.jpg

Spinat, lehtkapsas ja punased marjad on paremad raua-allikad kui liha, erinevad seemned aitavad omistada magneesiumi ja tsitrusviljad pakuvad olulist C-vitamiini ja antioksüdante.

Ainus põhjamaisele kliimale tõeliselt iseäralik faktor puudutab B- vitamiine ja D-vitamiini, mida meie päikesevaeses ja jahedases kliimas on raske naturaalsel teel omistada.

 Õnneks on aga meie apteegid täis funktsionaalseid ja tervislikke toidulisandeid, mis ka antud vitamiinide näitajad veres kiiresti piisavalt kõrgele aitavad viia. Sellega aga piirduvad nii vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalid kui ka kliimast tingitud iseärasused inimese organismis. 

Tegu ei ole pelgalt teooriaga - juba 2009. aastal ilmus American Society for Nutrition poolt läbiviidud ulatuslik uurimus vegandieedi mõjust tervisele. Paljude jaoks olid tulemused üllatuslikud - nimelt leidis autor, et läbivalt on taimetoitlased paremate füüsiliste näitajatega ning tugevama tervisega kui eakaaslastest lihasööjad.

Autor ei salanud, et hooletuse korral võivad ka vegandieedi järgijad silmitsi seista erinevate tervisehädadega, mis üldjuhul on tingitud mõne konkreetse mineraali puudusest.

Vastupidiselt lihasööjatele, ei pea aga taimetoitlased muretsema kolestorooli (sest kolestorooli leidub ainult loomses toidus!) ega üldjuhul ka küllastunud rasvhapete ülekülluse poolt tingitud terviseprobleemide pärast. 

shutterstock_743075908.jpg

Puhtalt fakte vaadates ei ole põhjust arvata, et välistemperatuuri langedes taimetoitlaste tervis kuidagi halvenema hakkaks. Kui inimene toitub tasakaalustatult, võtab vajalikke vitamiine ning hoolitseb ka mineraalide eest, on tema tervis vähemalt sama hea kui segatoitlastel - ilma suurenenud riskita südame- ja veresoonkonnahaigustele.

Samuti ei ole taimetoitude valmistamine talvisel perioodil Eestis sugugi keerulisem kui mujal. Tõsi, banaani me puu otsast ise korjata ei saa, kuid õnneks on meie toidupoed väga hästi varustatud ja pakuvad toitainerikkaid värskeid köögi-, juur- ja puuvilju, kuivained ja kaunvilju ka siis, kui meil on juba maa härmas. 


Allikad: Belsandia, VegNews, The American Journal of Clinical Nutrition

Diabeet - haigus, mida me ei väldi

Diabeet - haigus, mida me ei väldi

Teadlikkus - ainus viis prügiga käsikäes elada

Teadlikkus - ainus viis prügiga käsikäes elada