Diabeet - haigus, mida me ei väldi

Diabeet - haigus, mida me ei väldi

Diabeet on keeruline teema, millest Eestis palju ei räägita. Me teame, et tegu on raske haigusega, mis on seotud veresuhkru ja insuliiniga. Kuni 90% diabeeti haigestunutest on diagnoositud just II tüübi diabeediga, mida tihti nimetatakse elustiilihaiguseks. Kui vanasti peeti II tüübi diabeeti keskealiste ja eakate haiguseks, siis täna on haigestunute hulgas aina enam noori täiskasvanuid ja lapsi.

Kui haigus tundub viimasel ajal aina kiiremini levivat, siis paraku meditsiinilist ravi diabeedile ei ole. Erinevad ravimid aitavad küll organismil haigusega toime tulla, kuid neil on lühiajaline mõju. Tänase seisuga diabeedik ravimitest ei vabane. Aastatega võivad doosid ainult suureneda. 

Suuresti on selles 21. sajandi epideemias süüdi halvad toitumisharjumused ja istuv elustiil.

Haigestunute jaoks on väga oluline oma menüüd igapäevaselt jälgida. Arstid ja toitumisnõustajad soovitavad tungivalt piirata kergesti omastatavate süsivesikutega toitude tarbimist - nagu näiteks karastusjoogid, maiustused, magusad saiakesed ja koogid. Eelistama peaks täisteratooteid, köögivilju, väherasvaseid liha- ja piimatooteid. Magusaisu on soovitatav kustutada puuviljade ja marjadega. Diabeedikutel soovitatakse taldriku täitmisel järgida taldrikureeglit, täites 50% taldrikust salati või köögiviljadega, 25% kartuli, riisi või tatraga ja viimased 25% väherasvase liha või kalaga. Liha ja loomsed toidud ei ole arstide poolt küll ära keelatud, kuid on soovitatud oluliselt koguseid vähendada ja rasvarikkaid tooteid vältida (nagu näiteks hapukoor, täispiim, majonees, vorstid, pasteedid, peekon, muna jne). 

shutterstock_659082202.jpg

II tüübi diabeet on elustiilihaigus

Miks diabeet tekib?

Kõige kurvem on teadmine, et paljudel juhtudest on suhkruhaigus ennetatav.

Kõrge veresuhkur ei ole mitte diabeedi põhjus, vaid sümptom.

II tüübi diabeedi tegelik põhjus seisneb selles, et liigsed loomsed rasvad ja valgud hakkavad lihasrakke ummistama ning veres ringlev glükoos ei saa insuliini abiga rakkudesse imenduda. Tihtipeale toodab keha isegi piisavalt insuliini, kuid ummistuste tõttu ei jõua see rakkudeni. Inimene ei haigestu üleöö - üldjuhul eelneb diabeedile ebatervislikud toidukorrad, vähene harjumus trenni teha, ebapiisav uni, mis kõik viib ülekaalulisuse ja viimaks rasvumiseni. Normaalkaalus inimene peab mitu aastat ebatervislikku elustiili viljelema, enne kui ta rasvuma hakkab.

Selle aja jooksul on kindlasti palju märke ja indikaatoreid, mis näitavad, et tervis hakkab antud elustiili käes kannatama. Kuna aga haiguse levik pole endiselt peatunud, võime järeldada, et inimestel ei ole erilist ülevaadet diabeedi ja toitumise ning elustiili omavahelisest seosest.

On selge, et inimese organismil on keeruline loomseid toite töödelda - diabeet on vaid üks haigustest, mida otseselt loomse dieediga seostada võib. Mitte ükski taimne toit ei sisalda nii palju rasva, et see rakke ja veresooni ummistama hakkaks. Isegi puhta oliiviõli joomine ei oleks kehale nii kahjulik kui kord päevas seaprae söömine. Ka diabeetikute toitumisnõuannete juures pole soovitatud ühtki puhast taimset toitu vältida, samas kui loomsete toitude juures on pikad nimekirjad kahjulikest komponentidest. 

Kui oled juba haige - kuidas ravida?

Veel üks vähetuntud tõsiasi on see, elustiili muutus mõjutab otseselt ka haiguse kulgu. Rasvunud, passiivne ja haige inimene võib oma tervist oluliselt turgutada, kui otsustab loomsetest toitudest loobuda ja füüsilist aktiivsust tõsta.

Insuliini, metformiini ja muude ravimite tootmine on äri nagu iga teine - selle vahega, et ravimifirmad mängivad inimeste elude ja tervisega, kasutades ebaeetilisi võtteid, et patsiente võimalikult kaua enda konksu küljes hoida. Diabeedi leevenduseks mõeldud ravimitel on tõsised kõrvalnähud, mis pikaajalisel kasutamisel organismi laastama hakkavad.

 

Kehakaalu vähenemisega suureneb kudede insuliinitundlikkus, mis pehmendab diabeedi mõju tervisele ja võib haiguse näiliselt isegi seljatada. Tegelikkuses on muidugi oht kehakaalu tõusu puhul uuesti haigestuda, kuid hea õnne puhul ja tervislikku eluviisi viljeledes ei pruugi see enam välja lüüa. Millegipärast on aga maailmas palju firmasid ja nende esindajaid, kes diabeedi leviku lõppemist näha ei taha.

Ka Eestis on näha huvitavat tendentsi.

Näiteks tuntud lastearst ja Eesti Lastearstide Seltsi juht dr Ülle Einberg arvab tänaseni, et lapsed peaksid igal toidukorral piima jooma, kõvasti muna, liha ja kala sööma ning soovitab seda ka lapsevanematele. Ometigi teame ju igaüks, et toitumisharjumused kujunevad välja juba lapsepõlves ja ebatervislikud soodumused jäävad inimest saatma terve elu vältel. Sellegipoolest peetakse toitumise muutmist täiskasvanueas liialt drastiliseks meetmeks ja inimesed tõmmatakse elupõlisesse ravimite ja kõrvalnähtude keerisesse.

See kõik on aga tegelikult arusaadav - ka Eesti Diabeediliidu toetajate hulgas on arvuliselt ravimifirmasid, kes toetuste eest oma kanda turul kinnitavad. 

Loe & vaata lisaks:

Toidu mõju diabeedile, Dr. Neal Barnard: https://www.youtube.com/watch?v=ktQzM2IA-qU 

I tüübi diabeet, autoimmuunhaigused ja piim, Dr. John McDougall: https://www.youtube.com/watch?v=MScEmjsVXNE 

Kas piimavalk põhjustab I tüübi diabeeti? Dr. Michael Greger: https://www.youtube.com/watch?v=bDZHBaiSHWo 

Ravimifirmade huvid, Dr. John McDougall: https://www.drmcdougall.com/misc/2017nl/jan/diabetic.htm 

Allikad: TAI, lastediabeet.ee, itk.ee, Haiglate Liit, Dr McDougall, Delfi, Terviseuudised, Eesti Diabeediliit

Kogu tõde karastus-jookidest: kunstlikud magusained tekitavad dementsust ja insulti

Kogu tõde karastus-jookidest: kunstlikud magusained tekitavad dementsust ja insulti

Taimetoitlane Eesti talves - on see üldse võimalik?

Taimetoitlane Eesti talves - on see üldse võimalik?