Kogu tõde B12 vitamiinist

Kogu tõde B12 vitamiinist

Mida enam taimetoitlus ja veganlus on populaarsemaks saanud, seda enam on tõusnud ka diskussioon erinevate toidulisandite ja kurikuulsa B12 vitamiini koha pealt.

Kui palju peaksid taimetoitlased toidulisandeid tarbima? Kas see on täistaimse dieedi puhul üldse vajalik? 

Kurb on näha, kui taimetoitlased ja veganid toitainetesse hooletult suhtuvad. Kuna tänasel päeval käsitletakse taimetoitlust endiselt kui alternatiivset dieeti, toob see kaasa suurendatud tähelepanu ja vastuolulist tagasisidet. Olgugi, et suur osa heaoluriike ja Maailma Terviseorganisatsioon WHO on kinnitanud taimetoitluse tervislikuks dieediks igas vanuses inimesele, saab see Eesti meedias ja tervishoiusüsteemis endiselt palju negatiivset kajastust. Seetõttu on ka eriti oluline, et taimetoitlased oleksid vastutustundlikud oma valikutes ning tagaksid taimetoitlasena enda parima tervise.

B12 vitamiini defitsiit on taimetoitlaste põhiliseks tervisehädade põhjustajaks.

Defitsiidist annavad märku järgmised sümptomid: nõrkus, väsimus, pearinglus, südamepekslemine ja õhupuudus, kahvatus, kõhukinnisus ja -lahtisus, isupuudus; närviprobleemid nagu tuimus ja kihelus, lihaste nõrkus, probleemid kõndimise ja nägemisega.

Reaalsuses on nii loomad, seened kui taimed võimetud B12 tootma: see on täielikult bakteerial põhinev.

B12 on vitamiin, mida seostatakse peamiselt loomsete toitudega: lehmapiima, kanamunade ja muu sarnasega. Bakterid sünteesivad B12 vitamiini, mis tähendab, et seda leidub peamiselt mullas.


Ajalooliselt on inimesed B12 vitamiini saanudki mullast - koobaltirikas viljakas muld sattus inimeste lauale pesemata köögiviljade ja jõevee kaudu, mille tarbimine varasemalt tavaline on olnud. Tänasel päeval on seda vitamiini aga keeruline tarbida - ülekoormuse tõttu on üle maailma mulla viljakus langenud, mis on vähendanud ka B12 hulka mullas. Ega see meid ka eriti ei puudutakski, kuna meie lauale jõuavad juur- ja köögiviljad üldjuhul üleni pestult, peaaegu steriilselt. See on vähendanud taimetoitlaste B12 vitamiini looduslikku tarbimist sel määral, et hea tervise hoidmiseks peaksid inimesed vitamiini toidulisandina juurde võtma. 

Lihasööjate- ja taimetoitlaste tulemustel erilist vahet ei olnud - kõige kõrgem B12 tase oli inimestel, kes vitamiini toidulisandina tarbisid. 

Defitsiidi eest pole kaitstud ka karnivoorid. Framingham Offspring uuring näitas, et 39% inimestest kannatab madala B12 taseme käes, kusjuures valim hõlmas erinevate toitumisharjumustega inimesi eri vanusegruppidest. 

Tegelikult antakse kuni 95% maailmas toodetud B12 vitamiini lisanditest farmiloomadele. 

Kusjuures ka loomad kannatavad B12 vitamiini puuduse käes. Kuna suur osa inimestele söögiks aretatavatest loomadest veedavad kõik oma elupäevad puurides või lautades, siis mulda nad oma silmaga ei näe niikuinii. Nii toidetakse ka loomadele toidulisandeid sisse, et nad vitamiinipuuduses ära ei nõrkeks. 


Seega võib B12 vitamiini puudus tekkida igaühel, olenemata toitumisharjumustest. Tegemaks kindlaks, et organism B12 puuduse all ei kannata, on mõistlik käia kord aastas vereproove andmas. 

shutterstock_586345679.jpg

Kõige turvalisem oleks B12 toidulisandid enda igapäevasesse menüüsse lisada - need on ohutud, tõhusad ja taskukohased.

Kuid kust siis B12 vitamiini saada?

 

 

Üks variant on süüa ainult pesemata ja mullaseid köögivilju ning juua filtreerimata vett looduslikest veekogudest. See aga toob omadega kaasa riski haigestuda teistesse mulla poolt edasi kantud haigutesse. Kõige turvalisem oleks B12 toidulisandid enda igapäevasesse menüüsse lisada - need on ohutud, tõhusad ja taskukohased. Toidulisandite puhul ei ole vaja karta ületarbimist - B12 vitamiin on vees lahustuv, seega väljub suur osa vitamiinist jääkainete abil kehast.

Kuna B12 defitsiit võib endaga kaasa tuua tõsiseid tüsistusi, on soovituslik B12 tarbimist ääretult tõsiselt võtta. 


Allikas: iNourishGently

Teadlikkus - ainus viis prügiga käsikäes elada

Teadlikkus - ainus viis prügiga käsikäes elada

Novembrikuu teejuht

Novembrikuu teejuht