Julm ja ebavajalik piimatööstus

Julm ja ebavajalik piimatööstus

Eestisse planeeritava uue kaasaegseima piimatööstuse valguses tekib tahes-tahtmata küsimus, miks me seda enda kehale kahjulikku toorainet edasi tarbime ja keskkonda reostavat tootmist takka kiidame? 2020. aastaks Kesk-Eestisse rajatava piimatööstuse tipptehnoloogial põhinevate seadmete töötlemisvõimsuseks on arvestatud kuni 600 tonni toorpiima päevas. Pikemas plaanis kavatsetakse see tõsta kuni 1000 tonni toorpiima töötlemiseni päevas. Piimatehas hakkab valmistama 100% ekspordiks mõeldud juustu, võid ja erinevaid pulbreid. Projekti maksumus on eksperthinnangute alusel umbes 50 miljonit eurot - võib vaid oletada, millised on sellise piimakoguse tarbimisest tulenevad ravimikulud.


Inimeste vaated toidule on juba pikalt muutumises olnud. Enam ammu ei arvata, et tervislik dieet koosneb lihakäntsakast ja selle juurde kuuluvast poolest liitrist piimast.

Aina enam hakkame mõistma, et piim ei ole salapärane võlujook, mida pudelisse villitakse - piima näol on tegu ebainimliku ja julma toorainega, mille tarbimine inimese tervisele kahju teeb. 

Mida me aga tihti ei tea, on see, et pea igal inimesel on keeruline piimatooteid seedida.

Ilmselt on igal inimesel mõni tuttav, kes on tugevalt laktoositalumatu või allergiline piima vastu.

Statistika näitab, et Aasias võib laktoositalumatus ulatuda kuni 90% elanikkonnast. Euroopas ja põhjamaades on olnud tugevam traditsioon piimatooteid tarbida, kuid sellegipoolest on ligi 30% Eesti elanikkonnast diagnoositud laktoositalumatusega.


Lisaks klassikalisele laktoositalumatusele kaasneb piimatoodetega aga teisigi terviseprobleeme.

Paljud inimesed ei pruugi arugi saada, et nende kroonilised köha ja nohu, aknele kalduv näonahk, ülekaal ja pidev roidumus võivad olla otseses seoses piimatoodete tarbimisega ning sellest tingitud muutustega organismis. Piimatooted sisaldavad suures kogustes hormoone, mis lehmade organismist piima jõuavad ja hormonaalseid häreid ning muuhulgas lausa varajast puberteeti põhjustavad. 

Katse-eksitus meetodil täheldaks pea kõik inimesed, et pärast piimatoodetest mõneks ajaks loobumist ning seejärel uuesti menüüsse võtmist on kehal raske neid toiduained uuesti seedima hakata. Mida me tihti aga ei järgi, on teadmine, et vägisi ei ole mõtet organismi piimatoodetele vastuvõtlikuks muuta - kui on tunne, et soolestikul on raske teatud toiduaineid töödelda, võib need julgelt menüüst välja arvata ja toidugrupid tervislikemate alternatiividega asendada. Piimatooted ise ei ole toidusedelis sugugi primaarsel kohal, vaid on pigem kvalifitseeritud magustoitudena. Kes aga sellegipoolest piimatoodete järgi igatseb, saab poelettidelt valida sarnase maitse ja tekstuuri, ent oluliselt tervislikuma koostisega taimsete alternatiivide vahelt. 


Maitseelamustest veelgi olulisem on aga viis, kuidas piimatooteid toodetakse.

Piim kui tooraine on üks tänase päeva piimatoodetehullusega saanud üheks julmemaks toiduaineks maailmas. Eestlaste jaoks on seda esmapilgul raske uskuda - on ju igaühel mälestustes vanaema, tädi või naabrinaise talukoht, kus lehmad rohelistel aasadel elasid ja rõõmuga piima andsid. Raske on siin julmust näha, kas pole? 

shutterstock_416288662.jpg
Fig1.jpg-400x300.jpg

Kogu piim, mis meie rahvastik täna tarbib, tuleb hiiglaslikest tööstustest, mis isegi Eesti kontekstis on julmad ja ebainimlikud.

Paraku tänasel päeval on seda tüüpi mahefarme jäänud väga väheseks. Väikefarmide pidamine pole juba kümmekond aastat end ära tasunud ning enamik kunagistest talupidamistest on loomadest tühjaks jäänud.


Veelgi enam, kohati on lausa keeruline aru saada, kust täpselt pakis olev piim pärit on.

Kas olete tähele pannud, et piimapakile on väikses kirjas lisatud ebamäärane „Toodetud Baltikumis“ või „Toodetud Euroopa Liidus“? Piimatööstus on kasvanud nii meeletult suureks, et isegi piima päritolu osas ei ole enam võimalik kindel olla.

Keskmine eestlane joob päevas umbes liitri jagu piima, mis kogu rahvastiku mastaabis tähendab ulmelisi koguseid. See piim ei tule õnnelikelt lehmadelt, kes koos poegadega aasadel päikest võtavad nagu väidab Saaremaa piimatööstus. Reaalsuses on tegu massiivsete farmidega, kus sajad ja tuhanded lehmad külg-külje kõrval rooja sees elavad ja end ümber pööramagi ei mahu.

Nagu võib arvata, ei ole olemas ka eraldi piimalehma tõugu - pideva piimasaagi jaoks viljastatakse loomad kunstlikult ja pärast poegimist eraldatakse viivitamatult vastsündinust, et vasikas väärtuslikku piima ära ei jooks. Selline protsess - viljastamine ja vasikast eraldamine - jätkub aasta-aastalt pidevalt, kuni looma keha täielikult kurnatuks saab. Bioloogiliselt võiks lehma eluiga ulatuda kahekümnete aastateni. Piimalehmad saavad heal juhul elada 5-6 aastat, enne kui nad lõplikult maha kantakse. Seda konteksti arvestades on näiteks Ühendkuningriigis lubatud piima käsitleda kui ebainimliku toorainega, mis inimeste moraaliga kokku ei käi. 


Aga miks siis piimatooteid nii meeletult kiidetakse?

Ka Eestis võime näha, kuidas piimatoodete reklaamid säravad vastu ekraanidelt ja seintelt, riiulid on täis värvilisi pakendeid ja lastele pakutakse suisa tasuta piima iga toidukorra kõrvale. Vastus on küllaltki lihtne, ent paljude jaoks esmaspilgul uskumatu. Piimatööstus on tööstus nagu iga teine - antud juhul lihtsalt eriti oskusliku lobitööga tööstus. Need meeletud piimakogused, mida eestlased tarbivad, on ettevõtete kasumiallikas. Ja kui juba riik väidab, et piim on hea, siis peab see ju nii olema?

Kas tead, kui palju Eesti valitsus (maksumaksjad) tegelikult piima tootmist doteerivad? Piimalehma kasvatamise otsetoetuse eelarve on rohkem kui 5,5 miljonit eurot, 222,62 eurot piimalehma kohta. Kui riik ei paneks piimatootjale kogu aeg õlga alla, ei maksaks piimapakk poes 70 senti. Kui odav peab olema siis piima omahind, kui juba loomade kasvatamine, piimatootmine ja turundus võtavad meeletu summa? 

Tänasel päeval tasub kõvasti kriitilist mõtlemist harjutada ja ärihuvidest kaugemale vaadata. Piimatoodetest palju tervislikum on tarbida kohalikke taimseid tooraineid, mis annavad jõudu nii kehale kui meelele. 

 

VALUS TÕDE PIIMAST

VALUS TÕDE PIIMAST

Detsembrikuu teejuht

Detsembrikuu teejuht