Loomade nimel: ära tee pauku!

Loomade nimel: ära tee pauku!

Paljude eestlaste jaoks on detsembrikuu lõpp terve aasta tipphetk. Jõulupühad, aastavahetus, perekondlikud koosviibimised, kingitused, rikkalikud õhtusöögilauad, ilutulestik ja meelelahutus on andnud ennast terve pika sügise ja talve oodata.

Paraku meie jaoks aasta kõige ilusam aeg võib olla teiste jaoks ehmatav ning hirmus.

Kas oled kunagi kohkunud ootamatu kärgatuse peale? Või veel enam - jooksnud aknale tegemaks kindlaks, et keegi pole hädas? Kas oled alateadvuses seostanud paugutamist vägivalla, rahutuse ja õudustega? Kui isegi meie aeg-ajalt tulevärgist ehmume, siis peaksime igaüks andma endast parima, et pühadeaegset ärevust kõigi jaoks minimaalsena hoida. 

 Dubai võistleb igal aastal maailma uhkeima ilutulestiku tiitli nimel. Kas see ilus vaatepilt on ka tegelikult nii ilus kui vaadata, mida see tervise, keskkonna ja loomade heaoluga teeb?

Dubai võistleb igal aastal maailma uhkeima ilutulestiku tiitli nimel. Kas see ilus vaatepilt on ka tegelikult nii ilus kui vaadata, mida see tervise, keskkonna ja loomade heaoluga teeb?

 Praaktooted või ilutulestiku vale kasutamine tekitavad raskeid õnnetusi ja tulekahjusid. Consumer Products Safety Commission (CPSC) on aastatel 2001 - 2016 raporteerinud 114-st ilutulestikuga seotud surmajuhtumist, mis teeb keskmiselt 7,1 surmajuhtumit aastas. 2016. aastal suri ilutulestiku tõttu 4 inimest ja sai vigastada 11 000. 

Praaktooted või ilutulestiku vale kasutamine tekitavad raskeid õnnetusi ja tulekahjusid. Consumer Products Safety Commission (CPSC) on aastatel 2001 - 2016 raporteerinud 114-st ilutulestikuga seotud surmajuhtumist, mis teeb keskmiselt 7,1 surmajuhtumit aastas. 2016. aastal suri ilutulestiku tõttu 4 inimest ja sai vigastada 11 000. 

 Iga-aastane vaatepilt pärast aastavahetust. Reostatud ei saa mitte ainult maapind, vaid ka õhk ja vesi.

Iga-aastane vaatepilt pärast aastavahetust. Reostatud ei saa mitte ainult maapind, vaid ka õhk ja vesi.

Samal ajal kui inimesed mõtlematult lõbu pärast rakette taevasse saadavad, tunnevad kõige suuremat hirmu kaitsetud loomad. Loomade kuulmine on mitmeid kordi paremini välja arenenud kui inimestel, seega on nad helidele ka oluliselt vastuvõtlikumad. Isegi mitme kilomeetri kaugusel vallandunud paugatus võib loomadele surmahirmu tekitada ning nad meeletult endast välja viia.

Pole ka ime: rakettide helinivood võivad seaduslikult olla kuni 120 dB, kuid ebaseaduslikult maale toodud tulevärk võib ulatuda ka lausa 160 dB-ni.

Helitugevus üle 80 dB võib aga isegi inimese kõrvadele kahjustavalt mõjuda, tekitades pideva kokkupuute mõjul kuulmiskahjustusi. Võib vaid ette kujutada, kui suured on kahjustused lubatust kaks korda valjema helinivoo puhul; ja kuidas see veel loomadele mõjub? 


Metsloomade jaoks seostub ilutulestik ja paugutamine otseselt jahipidamisega, mida loomad on kodeeritud kartma.

Valjudele helidele reageerivad sarnaselt nii metsloomad kui koduloomad.

shutterstock_110109530.jpg

Pärast terve detsembrikuu vältel kestnud raketilaskmist oleksid metsloomad nagu kuu aega järjest jahimehe eest põgenenud. Meile kõigile on parem, kui metsloomad jäävad turvaliselt enda kodukanti - pidevatest kärgatustest tekkiv ärevus võib nad aga tuua terviseradadele, põldudele või isegi äärelinnadesse. Ärevil ja stressis metsloomad võivad aga osutuda ohtlikuks  muretutele metsas jalutajatele, maal elajatele ja juhuslikele möödujatele. Eestis eksisteerivad nii inimesed ja loomad kui ka asulad ja metsad endiselt nii tugevas sümbioosis, et loomade heaolu otseselt ka inimeste turvalisust mõjutab.


Kui metsloomade heaolu võib paljudele võõraks jääda, siis koduloomade pärast muretsevad pühade ajal paljudki peremehed.

Turvaliste ja rahulike tingimustega harjunud koduloomad elavad pühasid tihti vägagi raskelt üle. Koerte jaoks kõlavad raketipaugud ähvardavamalt ja ohtlikumalt kui püstolilasud. Valjud hääled ja ärevus tekitavad loomas vastupandamatu tahtmise põgeneda - nii võivad ka kõige lojaalsemad valvekoerad või kodukassid hirmunult kodust pageda.

  • Loomaomanikel tasub pühade ajal kodus teadlikult rahulikku meeleolu hoida, loomi lahtiselt õue mitte lasta ja ilutulestiku ajal raadio või teler mängimas hoida. Täpsemaid soovitusi kodus rahu hoidmiseks võib leida ka Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehelt.
  • Mis aga kõige tähtsam nii loomade omanikele kui teistele - rakette ei tasu lihtsalt igavusest lasta, vaid nii ilutulestiku aeg kui koht peaks olema hoolikalt valitud. Loomade nimel võiks kogu tulevärgi vana aasta õhtuks jätta ja koos teiste pidulistega tähistada.
  • Või mis veelgi toredam - kui raketid veel ostetud ei ole, võiks need sel aastal üleüldse poodi jätta. Aastavahetuse ööl saab nautida kogu linna ühist ilutulestikku ilma enda rahakotti liigselt tühjendamata.

Sel aastal on saanud jõulurahu varasemast isegi suurema tähenduse. Ajal, mil maailmas on palju rahutusi ja vägivalda, muutub jõulude ajal teadlik rahupidamine eriliselt tähendusrikkaks. Võiksime lõppevatel jõulupühadel igaüks ka ise südameasjaks võtta, et oma käitumisega toetaksime rahu, mitte hirmu ja kaost. Kokkuvõttes ei ole ju oluline, kes kõige kõvema paugu teeb. Tähtis on hoopis see, et saame koos lähedastega ühe hea aasta ära saata ning veelgi parema vastu võtta. 

Ilutulestiku pöördumatu mõju keskkonnale ja tervisele

Ilutulestiku pöördumatu mõju keskkonnale ja tervisele

VALUS TÕDE PIIMAST

VALUS TÕDE PIIMAST