Mis toimub lihatööstuse kulisside taga? 

Mis toimub lihatööstuse kulisside taga? 

Möödunud aastal šokeerisid Eestit pildid ja videod Baltikumi suurtest lihafarmidest.

Vaevatud ning valudes loomad ei läinud kuidagi kokku toidupakenditele maalitud naeratavate lehmakestega.

Farmiloomadega sarnase kohtlemise osaks saavad need sajad ja tuhanded inimesed, kes elusolendite käitlemisega tegelevad.

Lisaks loomade elutingimustele on lihatööstuses veel palju muudki ebainimlikku.

See ei puuduta mitte vaid suuri läänemaailma tööstusi, vaid olukord on kriitiline ka Eesti kombinaatides.

Rakvere lihakombinaadis algab 6. veebruaril tähtajatu töötajate streik, kus nõutakse väärilist palka ebainimlike tingimustega tööle.

Potentsiaalselt võib streik laieneda ka teistele ettevõtte tööstustele. Rakvere lihakombinaati koos Tabasalu lihatööstuse ja Talleggi linnukasvatusega haldab HKScan Estonia, kes isegi riiklike läbirääkimiste vältel ei olnud valmis töötajate vajadustega arvestama.  


Kaebuseid ei esita ainult Eesti lihatööstuse töötajad.

Tingimused liinitöölistele, eriti veel tapamajades, on märkimisväärselt kehvad enamikes massiivsetes farmides üle maailma. Ettevõtete kasuminumbrid ei mängi siin rolli - need tööstused lihtsalt ei hooli elusolenditest. Lihakombinaatide töötajate peamised kaebused puudutavad tervishoidu ja turvalisust. 

Eriti suureks murekohaks on töötajate tingimused tapamajades.

Sealseid tööpäevi iseloomustavad ülipikad vahetused, lokkavad bakterid, raske füüsiline töö ja emotsionaalsed traumad. 

Loomade hukkamine ei ole kunagi inimeste jaoks lihtne. Kelleltki elu võtmisesse ei saa suhtuda ükskõikselt ka kõige külmema närviga inimesed. Loomad on õrnad ja intelligentsed elusolendid ning seda tajub igaüks ka tapamajades. Inimeste kaitsemehhanism on võimeline küll emotsioonid tööst kõrvale seadma, kuid teise olendi tapmisega ei saa keegi rahu teha.

shutterstock_269434178.jpg

Kristina Mering toob oma uurimistöös välja, et Eesti suurimas tapamajas hukatakse päevas 1500 siga. See tähendab umbes kolme siga minutis.

Massilise hukkamisega emotsionaalselt hakkama saamiseks peavad töötajad oma tunded teadlikult ära blokeerima. Surnukehad eraldatakse mõtetes elusolenditest, need saavad kõigest anonüümseks lihaks.

Selles valguses pole ime, et paljud tapamajade töötajad üle maailma kannatavad raskemoelise posttraumaatilise stresshäire all, mis hakkab mõjutama inimeste isiklikku elu.

Kuna emotsioonidel ei ole tapamajas kohta, tuleb neid eitada ja alla suruda. Suured üleelamised tööl võivad aga vallanduda vägivalla, meeleheite, depressiooni ja sõltuvustena eraelus. Püsiva psühholoogilise pinge all olevad inimesed võivad saada ohtlikuks nii iseendale kui lähedastele. Lihatööstuses ei ole aga võimalik enda psüühika eest hoolt kanda. Ei inimesi ega loomi vaadata seal kui elusolendeid, nad on kõigest raha. Selles tööstuses on tähtis ainult kasum. 


  •  Ärihuvide nimel on paljudes tööstustes inimestel talumatult pikad päevad.

Kokkulepitud täispikale tööpäevale lisanduvad regulaarselt ka ületunnid, millest loobumine pole lubatud. Kas kujutate ette tööpäeva, millal pole võimalik isegi tualetis käia? Suurtes tapamajades on see tavaline argipäev. 

Täiskasvanud inimesed on sunnitud kandma mähkmeid, sest tööandja ei võimalda vahetuse ajal liinilt isegi minutiks lahkuda.

  •  Kohvi- või puhkepausist pole loomulikult mõtet unistadagi.

See loomulikuna kõlava tingimuse puudumine on kahjuks levinud ka heaoluriikides, kus üldiselt inimeste eest hoolt kantakse. Seda laadi alandamine näitab kiiresti, kui väärtusetu on tööstuse jaoks personal.

  • Lisaks alandamisele kaasnevad pikkade tööpäevadega paljud füüsilised vaevused.

Loomade hukkamine, kehade käitlemine ja liha töötlemine on ka füüsiliselt väga vaevanõudev. Korduvad sundliigutused kiiresti liikuval tööpingil võivad põhjustada kroonilisi valusid ja ülepinget seljas, jalgades ning kätes. Liinitöötajatel ei ole aega oma kehahoiakut jälgida, sest lihatööstuses on tähtis iga sekund. Nii võib kõigest paar lihaliinil veedetud kuud lõppeda krooniliste vaevuste ja haigustega. Samuti on töö kiire loomu tõttu kõrgendatud risk iseend vigastada. Liha terariistadega käitlemisel võivad kergesti ohtu sattuda ka töötajate sõrmed või jäsemed. Tööandjad võiksid tempo alandamisega vigastuste riski oluliselt vähendada, kuid kahjuks ei ole see nende jaoks tähtis. 


Need ettevõtted ei ekspluateeri mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, kes loomi käitlevad.

Pidev alandamine, füüsiliste vigastuste risk ja psüühilised traumad ei ole ühegi inimese ettekujutus väärilistest töötingimustest.

Elu lihatööstuses ei ole kohe kindlasti lihtne.

Oleks aus, kui kehvade tingimuste kompensatsiooniks vähemalt väärilist palka pakutaks. Reaalsus kahjuks selline aga ei ole. Füüsiliselt ja emotsionaalselt vaevatud töötajad veedavad oma päevad ebainimlikes tingimustes, et vaevu endale leib lauale tuua. Tihtipeale ei ole inimestel ka valikuvõimalust. Maapiirkondades on raske leida tööd, eriti kui ainsad suurettevõtted on lihatööstused.

 

shutterstock_620462831.jpg

Suure osa kehvadest töötingimusest toome lauale aga meie - tarbijad.

Tapamajades ja lihatööstuses on alati kiire, sest nõudlus on suur ja liha kaob poelettidelt kiiresti. Mida rohkem liha tarbitakse, seda rohkem loomi hukatakse ja inimesi ekspluateeritakse. Kahjuks on ajalugu näidanud, et ei läbirääkimised, streigid ega riiklikud vahendajad ei suuda tööstust inimlikuks muuta. Seega on meie käes kõige võimsam relv - boikoteerida suurte lihatööstuste toodangut ning näidata, et nende meetmed ei ole vastuvõetavad. 


Toome välja 3 olulist sammu, mis aitaksid olukorda parandada: 

  1. Kõige esimese sammuna tuleb julgustada töötajaid sõna võtma - probleemidest rääkima ja oma õiguste eest seisma. Siinkohal on hindamatu tähtsusega roll töötajate pereliikmetel ja sõpradel, kes julgustaks neid psühholoogilist abi otsima. 

  2. Teiseks peaksid sellised ettevõtted päästeameti ja haiglate eeskujul palkama endale tööpsühholoogid ja tagama igale töötajale juurdepääsu psühholoogilisele abile.

  3. Kolmas samm puudutab absoluutselt igat inimest -  lihatoodete osakaalu oma menüüs tuleb vähendada. Vähem nõudlust tähendab ka tootmise vähendamist ja lõppu möödapääsmatutele ületundide tegemisele.

 

Allikad: FoodIsPower, LiveKindly, MercyForAnimals, Müürileht

 

 

 

Tulevik on rohumaaveisteta?

Tulevik on rohumaaveisteta?

Euroopa Liit alustab plastivastast võitlust!

Euroopa Liit alustab plastivastast võitlust!