Munade tegelik hind

Munade tegelik hind

Munade söömine on meie ühiskonnas endiselt väga vastuoluline teema. Ühest küljest on kahtluse all muna tervislikkus, mida vanakooli toitumisnõustajad on varasemalt reklaaminud.

Tänaseks on selge, et munade näol on tegu meeletute kolesteroolipommidega, mis südame- ja veresoonkonnahaiguseid soodustab.

Samuti tekib munade tarbimisega eetiline küsimus: kas lindude kasvatamine munade jaoks on humaanne? "Humaansetest" ja "tervislikest" munadest oleme Gorilla blogis varem juba kirjutanud. Küll aga on lisaks tervislikele ja eetilistele põhjustele kõnekas ka munatööstuse mõju keskkonnale: nimelt on tegu toiduainega, mis vaieldamatult kurnab meie planeeti. 

Muna = kasvuhoonegaasid

Keskkonna vaatepunktist ei ole munad sugugi mitte süütu saadus. Munade tootmine vallandab mainimisväärse koguse kasvuhoonegaaside emissioone, mis omakorda soodustab globaalset soojenemist. Ameerika Ühendriikides tegutsevad keskkonnakaitsele orienteeritud organisatsioonid Environmental Working Group ja CleanMetrics Corp. viisid läbi ulatusliku uuringu, kus analüüsisid loomsete ja taimsete toiduainete mõju keskkonnale.

Muna oli tabelis üheksas: ühe kilogrammi munade kohta vallandub 4.8 kg CO2e-d.

Taimsetest toitudest võib võrdluseks tuua näiteks tofu ja läätsed, mille näitajad on vastavalt 2.0 ja 0.9 kg CO2e-d.

Uuringust selgus, et loomsete toiduainete tootmise tagajärjel eraldub oluliselt enam kasvuhoonegaase kui taimsete toiduainete tootmise puhul. Kõige kahjulikumad saadused on lambaliha (39.2 kg CO2e ühe kilogrammi liha kohta), veiseliha (27 kg CO2e ühe kilogrammi liha kohta) ja juust (13.5 kg CO2e ühe kilogrammi juustu kohta).

Valgusisalduse poolest ei ole ka mingit põhjust mune taimetoidule eelistada: 100g muna sisaldab 12g valku, läätsed ligikaudu 9g ja tofu lausa kuni 18g valku. 

Muna = raisatud joogivesi

Maailmas on tänasel päeval üheks kriitilisemaks teemaks joogivee raiskamine. Suur osa inimkonnast peab elama joogivee puuduse ja põua käes, samal ajal kui lääne ühiskond panustab meeletutes kogustes joogivett toidutööstusesse, mis hiljem prügimäel lõpetab.

Ühe kilogrammi munade tootmiseks kulub hinnanguliselt ligikaudu 900 liitrit vett! Võrdluseks võib taaskord tuua tofu, mille jaoks kulub enam kui poole vähem vett: täpsemalt 400 liitrit.
 Oikeutta Eläimille

Oikeutta Eläimille

Puhta vee kasutamist toiduainete tootmiseks ei saa sugugi alahinnata. Loomatööstus kasutab ligi 1/3 maailma mageveest selleks, et toota liha ja piimatooteid. Lihast ja muudest loomsetest toiduainetest loobumine mängib keskkonnakaitses palju suuremat rolli kui näiteks hamba- või peapesu ajal duši kinni keeramine. Viis minutit duši all kulutab ligikaudu 45 liitrit vett, mis võrreldes munade tootmise veekuluga pole just märkimisväärne kulu. Kuna magevesi on planeedi jätkusuutlikkuse jaoks hädavajalik, peaksid keskkonnateadlikud inimesed tegema kõik endast võimalikku, et seda ressurssi mõistlikult tarbida. 

Muna vs liha? 

Kevade algust seostatakse suuresti liha ja munade söömisega. Isegi peagi algavad pühad oleme rahvakeeles ristinud lihavõteteks ja munadepühaks, mis antud toiduainetele viitavad. Kuidas siis pühasid veeta - kas mune värvides või liha küpsetades?

Gorilla soovitus on: mitte kumbagi moodi!

Kevadpühade loomsete toitudega tähistamine on iganenud, ebaeetiline ja keskkonnakahjulik.

Pigem võiks otsida välja mõned vahvad taimsed retseptid ning valmistada perega koos värviline kevadtoit. Kevad on hea aeg uuteks väljakutseteks ja kergemaks toidulauaks. 

vegan pidulaud
Aprillikuu teejuht

Aprillikuu teejuht

7 asja, mida sulle veganluse kohta ei räägita

7 asja, mida sulle veganluse kohta ei räägita