Elustiilihaiguste ajastu - kes meid aitab?

Elustiilihaiguste ajastu - kes meid aitab?

Me elame uuel ajastul - täpsemalt elustiilihaiguste ajastul. Inimesed jäävad järjest nõrgemaks, kroonilised haigused vaevavad isegi algklasside lapsi.

2015. aasta uuringu kohaselt oli Tallinna koolides terveid lapsi vaid 47,5%, ehk enam kui iga teine laps kannatas mingi haiguse käes.

Peamiselt oli laste vaevustes süüdi ebatervislik elustiil: lisaks istuvale eluviisile ja vähesele liikumisele ka vale toitumine, mis aastatega enesetunnet oluliselt halvemaks muudab. Elustiili tagajärjel võib haigestuda mitmetesse tõsistesse haigustesse - need on näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused, isegi erinevad tüüpi vähkkasvajad. Näiteks järjest sagedasemalt esinevad soolevähk ja nahavähk, mille tekkimist seostatakse otseselt inimese eluviiside ja toitumisega. 

Küsimus ei olegi tingimata arstide suures töökoormuses, vaid haigekassa mõtlematus rahajaotamises - samal ajal kui patsiendid ootavad mitu kuud järjekorras, ei ole arstidel võimalik rahapuuduse tõttu ka parima soovi korral inimesi opereerida. Pikad ootejärjekorrad võivad aga haigetele kriitiliselt mõjuda - nii mõnigi kergem vaevus võib ilma õigeaegse sekkumiseta muutuda kriitiliseks.

Samal ajal kui inimesed jäävad aina haigemaks, tundub ravi muutuvat aina keerukamaks. Enamik haigetest loodab oma vaevustele ravi näol vähemalt mõneks ajaks leevendust leida. Kõige keerulisem on aga oma jalg arstikabineti ukse vahele saada, sest järjekorrad on nii meeletult pikad.

Südamekirurg Arno Ruusalepa sõnul on täna ravijärjekorrad mitu korda pikemad kui kümmekond aastat tagasi.

Kus siis raha on? 

Eesti tervishoiu rahastus on keeruline teema. Haigekassa ei ole ju ilma rahata - küll aga jaotatakse ressursse ebamõistlikult. Inimestele kirjutatakse meeletutes hulkades välja soodushinnaga ravimeid, mis mitmekuuse operatsiooni järjekorras oodates patsiendi vaevusi võiks leevendada. 

Arno Ruusalepp ütleb, et kõige kriitilisematel aegadel - peamiselt rahastusperioodi lõpus, ehk siis juunikuus ja detsembris - teostatakse Tartu Ülikooli kliinikumis vaid pooled võimalikud südameoperatsioonid. Järjekorrad on pikad, haiglal on vajalikud vahendid ja arstid, kuid raha operatsioonideks ei eraldata.

Ooteajal pakub Haigekassa haiguslehel olevatele patsientidele töövõimetushüvitist. Soodushinnaga ravimeid ja hüvitist võimaldab aga seesama Haigekassa, millel operatsioonide jaoks raha ei jagu.

shutterstock_225428581.jpg

See on täielik nõiaring - raha kulub haigetele, sest järjekorrad on pikad, kuid järjekorrad on pikad, sest raha ei ole.

Mõne aasta pärast on olukord veelgi keerulisem - meie rahvastik väheneb, vananeb ning haigeneb üheaegselt. Noori ja tugevaid maksumaksjaid jääb vähemaks. Sellise trendi puhul on vältimatu, et lähiajal hakkavad ka maksud oluliselt tõusma, et kõiki haigeid inimesi riigis ülal pidada. Pikas perspektiivis ei ole see ei riigile ega rahvastikule jätkusuutlik.

Mis oleks, kui lõpetaksime elustiilihaiguste käes vaevlejate ravimitega täis toppimise ja õpetaksime, kuidas eluviis tervislikuks pöörata?

Toit kui ravim

Nii juhtub, et ressursside puuduse tõttu jääb suur hulk kannatajaid iseenese hoolde. Väljakirjutatud retseptiravimid toovad üldjuhul küll sümptomitele leevendust, kuid ei ravi haigust ennast. Lähtuda võiks aga sellest, et kui haigus elustiili tõttu tekib, siis tihtipeale saab seda eluviisi muutustega ka kergendada. Me juba teame, millest ebatervislik elustiil koosneb - halvast toitumisest ja vähesest liikumisest. Liikumise suurendamine võib isegi lihtne olla, kuid milline on siis õige toitumine? Sellest ei räägi isegi mitte arstid, kartes liialt drastilisi muudatusi soovitada.

Tervisesõbraliku toitumise rusikareegel on tegelikult väga lihtne: vähem liha, rohkem köögivilju. Vähendades loomse valgu (nagu näiteks liha, piim, kohupiim, juust, muna) osakaalu oma menüüs, on võimalik võidelda nii mõnegi kroonilise haigusega.

Veelgi olulisem on aga tervisliku toitumise võime ennetada haiguseid, mis suure loomse toidu osakaalu puhul üsna vältimatult tekkimas on. Tänapäeval ei pea õnneks keegi oma peaga väga palju välja mõtlema - internetis leiduvad tasuta nädalamenüüd koos poenimekirjadega, mis aitavad loomset toitu tervislike alternatiivide vastu vahetada.

Loomsetest toitudest tasub loobuda nii haiguste ennetamiseks kui pidurdamiseks: õige toitumine võib tervisega imet teha. Isegi eluohtlikud haigused, nagu insuldi- ja infarktioht, diabeet ja väga kõrge kolesterool, võivad õige toitumise mõjul taanduda ja sootuks kaduda.

 

Kuulikindlad lapsed

Suurepärased algteadmised krooniliste haiguste ennetamiseks annab Dr. Fuhrmani raamat "Kuulikindlad lapsed".

Vaid iseenda eest hoolitsedes, saame endale pikkadeks aastateks hea tervise tagada. Seega tasub juba täna kriitilise pilguga oma elustiil üle vaadata ja vajalikud muudatused läbi viia. 

Greenpeace: Maailma võib päästa vaid lihast loobumine

Greenpeace: Maailma võib päästa vaid lihast loobumine

Pariisi kliimakokkulepe - kus me oleme?

Pariisi kliimakokkulepe - kus me oleme?

0