Pariisi kliimakokkulepe - kus me oleme?

Pariisi kliimakokkulepe - kus me oleme?

Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimisest on möödunud kaks aastat. 195 riiki otsustasid üheskoos võtta kasutusele konkreetsed meetmed, et globaalset soojenemist pidurdada. Kokkuleppe tegevusplaani ametlik elluviimisaeg algab 2020ndal aastal. Kui palju on aga tänaseni ära tehtud ning mis muutusi on kokkuleppe tõttu ellu viidud? 

Eeskujulik Prantsusmaa

Üle maailma on riigid suhtunud sõlmitud kliimakokkuleppesse erineva tõsidusega. Suuresti võib kokkuleppe eesistujateks pidada Euroopa Liitu ja Prantsusmaad, kes on võtnud südameasjaks globaalset soojenemist igal võimalusel pidurdada. Juba enne ülemaailmse kokkuleppe sõlmimist oli Euroopa Liit seadnud oma eesmärgiks vähendada üleliiduliselt süsinikuheitmeid 2030ndaks aastaks 40%, 2040ndaks aastaks 60% ja 2050ndaks aastaks 80% võrra. Samas peab tõdema, et praeguse seisuga oleme prognoositud graafikust maas ning 2030. aasta eesmärke ei pruugi enam täita. 

USA tegude tagajärjed

 Iisraeli keskkonnaaktivistid protestivad USA saatkonna ees Tel Avivis

Iisraeli keskkonnaaktivistid protestivad USA saatkonna ees Tel Avivis

Eelmisel suvel šokeeris maailma aga USA presidendi Donald Trumpi otsus Pariisi kokkuleppest väljuda. Selle otsuse mõju on enamat kui pelgalt poliitiline. Ameeriklased on ühed maailma suurimatest tarbijatest. USA elanikud tarbivad 24% kogu maailma energiast, kusjuures

ühe ameeriklase tarbimisharjumused on võrreldavad kahe jaapanlase, 13 hiinlase ja 370 etiooplase harjumustega.

Seda kriitilisem on, et ka USA valitsus võtaks kliimaprobleeme tõsiselt, arvestades kui laiaulatuslikult nad probleemide tekitamisesse panustavad. Samal seisukohal on ka Euroopa liidrid.

Näiteks Prantsusmaa välisminister Jean Baptiste Lemoyne keeldus vabakaubanduse kokkuleppest USAga, näitamaks riigi tugevat positsiooni süstemaatilise keskkonnahoiu toetamise osas.

Prantslaste jõulise avaldusega liitus ka Euroopa Liidu kaubandusjuht Cecilia Malmstrom, kinnitades et Euroopa Liiduga tollivaba kaubanduslepingu sõlmijad peavad olema kaasas ka Pariisi kokkuleppega. 

Kliimakokkuleppe eesmärkide täitmise pingerida

Eelmise aasta lõpus avaldati Saksa teadlaste poolt Climate Change Performance Index 2018, mis annab põhjaliku ülevaate partnerite edusammudest kokkuleppe eesmärkide täitmise osas. 
Kui USA oleks endiselt kokkuleppepartner, oleks riik oma tulemustelt siiski pingereas viimastel kohtadel.

Kivisöetööstus

Kõige halvemaid tulemusi eesmärkide täitmiseks ja süsinikuheitmete vähendamiseks on saavutanud USA, Austraalia, Korea, Iraan, Saudi Araabia ja Venemaa.


Saksamaa ja Euroopa Liit olid küll nimekirja esimeses pooles, jagades 21. ja 22. kohta. Siiski olid nad teiste Euroopa riikidega võrreldes pigem madalal positsioonil. Euroopa Liit on endiselt vastutav 8% maailma kasvuhoonegaaside eest ning enne kliimapoliitika elluviimist ei ole ka kõrgemale positsioonile tõusmas. Ka Saksamaa toodab palju kasvuhoonegaase, olles endiselt sõltuvad ka kivisöest. 

Pingerea esikümme

Sellegipoolest oleme kogu maailmaga astunud keskkonnakaitse osas suure sammu edasi.
Ainsana Aasiast on nimekirja 15 eeskujulikuma riigi hulgas India, kes on küll maailma neljas kasvuhoonegaaside tootja, kuid on võtnud vastu progressiivseid meetmeid heitgaaside ja energiakulu vähendamiseks. 

Tuulegeneraator Soomes

Kõige eeskujulikumad kliimakokkuleppepartnerid jagavad 4-9. kohta.

Nende hulka kuuluvad meie naaberriigid Soome, Rootsi, Läti ja Leedu. Lisaks ka Ühendkuningriik, Norra ja Maroko.


Need on riigid, kes on pannud palju rõhku kasvuhoonegaaside vähendamisele ning taastuvenergia kasutamisele. Pingerea esikolmik on aga nimetamata, sest kahe aasta jooksul pole veel ükski riik teinud piisavalt drastilisi muudatusi kliimamuutuste pidurdamiseks. 

Kuid kuhu Eesti selles pingereas sobituks?

Emissioonide vähendamise kiiruse järgi võiksime jagada kohta koos naaberriikidega. Võrreldes Euroopa Liidu ühiste eesmärkidega, on Eesti kliimapoliitika olnud ambitsioonikam.

Paraku ei tähenda see, et võime oma positsiooni üle rõõmustada. Tegelikult asume CCPI pingereas 30. kohal, mis Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas üks madalamaid positsioone.

2016. aastal võeti eesmärgiks vähendada Eesti süsinikheitmeid 2030ndaks aastaks 70% võrra, võrreldes 1990. aasta emissioonidega. Väga suur töö oli selleks ajaks juba tehtud - 2015. aastaks oli meie süsinikheitmete hulka vähendatud juba 55% võrra.

Eesti suurimaks heitgaaside tootjaks on endiselt massiivne põlevkivitööstus, mis on maailmas üks suuremaid omalaadseid. Meie igapäevaselt tarbitavast energiast 50% tuleb põlevkivitööstusest, mis hävitab põhjavett, maastikku ja atmosfääri. Tänase seisuga on Eesti energiapoliitika üks maailma madalamaid, positsioneerides Maailma Energeetikanõukogu andmete järgi 128 riigi hulgas 108. kohal.

Muudatusi on küll planeeritud, kuid nende rakendamine on pikk protsess. Pariisi kliimakokkuleppe raames on Eesti lubanud põlevkivi otsepõletamisest elektri tootmise lõpetada juba 2030ndaks aastaks. Kusjuures Eesti Energia plaanib juba 2020ndal aastal kasutada 40% ulatuses alternatiivseid energiaallikaid, sealhulgas ka taastuvenergiat. Kas see päriselt ka õnnestub, võime näha tulevate aastate jooksul.

Üldises plaanis on aga selge, et Eesti tänane energiapoliitika vajab radikaalset kannapööret, sest väikse riigina niivõrd suuremahuliselt kliimaprobleemidesse panustada ei ole jätkusuutlik mitte kellegi jaoks. 

Lisalugemiseks võib tutvuda Eesti kliimapoliitikaga: General Principles of Climate Policy (2016)Climate Change Adaption Development Plan (2017)

 Iisraeli keskkonnaaktivistid protestivad USA saatkonna ees Tel Avivis: "Meil ei ole planeet B-d". 

Iisraeli keskkonnaaktivistid protestivad USA saatkonna ees Tel Avivis: "Meil ei ole planeet B-d". 

Elustiilihaiguste ajastu - kes meid aitab?

Elustiilihaiguste ajastu - kes meid aitab?

Filmi "Kodu" arvustus

Filmi "Kodu" arvustus