Hukatuslik kilekott: staatusesümboli allakäik

Hukatuslik kilekott: staatusesümboli allakäik

Kas mäletate päevi, mil kilekott oli sümbol staatusest ja jõukusest? Kilekotid olid haruldased ning nende olemasolu vihjas põnevatele ostudele. 1970ndatel aastatel alguse saanud kilekotitrend on tänaseks täielikult lahtunud. Põlu alla sattunud kilekotte leitakse kõikjalt, kuhu need sattuma ei peaks — ookeanipõhjadest mäetippudeni, kõrbetest liustikeni. Sellegipoolest toodetakse iga-aastaselt maailma juurde triljon (!!!) kilekotti, mis omakorda loodusesse lagunema jäävad. Üks kilekott laguneb maapõues ligikaudu tuhat aastat. 

1933. aastal leiutati kogemata polüetüleen, millest sai maailma kõige levinum plastik: kilekotte hakati sellest tootma 30 aastat hiljem.

Kilekottide tootmine sai kaudselt alguse juba 1930ndatel. 1933. aastal juhtus õnnetus — kogemata leiutati polüetüleen, mis Teises maailmasõjas kasutusele võeti. Polüetüleenist sai maailma kõige levinum plastik. Kilekotte hakati tootma siiski 30 aastat hiljem. Rootsi firma Celloplast patenteeris esimese kilekoti 1965. aastal. See vallandas laviini: plastikkott oli funktsionaalne ja vastupidav. Pika elueaga sangadega kotis sai kanda toiduasju, kuid ka raamatuid, riideid ja kõike muud, mis kandmist vajas. Plastik kaitses kaupa ka vihmast ja niiskusest tingitud kahjustuste eest. 

Esimesed suured USA supermarketiketid võtsid kilekoti kasutusele 1982. aastal, millega oli odavate ja funktsionaalsete kottide võidukäik alanud.

1979. aastaks moodustasid kilekotid 80% Euroopa kotitööstusest ja hakkasid jõuliselt ka välisturgudel laineid lööma. Esimesed suured USA supermarketiketid võtsid kilekoti kasutusele 1982. aastal. Kergete, odavate ja funktsionaalsete kottide võidukäik oli alanud. Kõigest mõne üksiku aastaga kasvas Ühendriikide kilekotitööstus mitusada protsenti, keskmiselt 100% iga aastaga. Kilekotte kiideti: need polnud mitte lihtsalt odavad, vaid tolleaegsete asjatundjate hinnangul ka loodussõbralikud. Revolutsioon kotitööstuses säästis puid ja hirmutas paberivabrikuid. Nii mõnedki paberiveskid lõpetasid töö. 

shutterstock_287424425.jpg




 


Vaikses ookeanis asub plastikujäätmetest prügisaar,     Great Pacific garbage patch, mille pindala on sama suur kui Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi ja Norra pindalad kokku.

Vaevu kümme aastat hiljem avaldusid esimesed ohumärgid. Meremees ja teadlane Charles Moore avastas Vaikses ookeanis seilates kogemata prügisaare, mis juba 90ndatel aastatel ohustas merekeskkonna jätkusuutlikkust. Tänaseks on teada, et Vaikses ookeanis asub meeletu 1,6 miljoni ruutkilomeetri suurune prügisaar, mis koosneb üleni plastikjäätmetest. Prügisaare pindala on sama suur kui Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi ja Norra pindalad kokku.

Ligi 95% saare moodustanud prügist on väiksema kui 5cm suuruse läbimõõduga, mainimisväärse osa ookeaniprügist moodustab ka mikroplastik.

Ligi 95% saare moodustanud prügist on väiksema kui 5cm suuruse läbimõõduga, ehk siis tegu on plastikust pisidetailidega, mille prügikasti viskamise osas eriti hooletud oleme. Mainimisväärse osa ookeaniprügist moodustab ka mikroplastik, mille moodustavad kosmeetikatoodetes olevad graanulid, sünteetilise pesu pesemisel eralduvad kangakiud ja pooleldi lagunenud „biolagunevad“ kilekotid, mis tegelikult mikroplastikuna kahju tegema jäävad. Tegu on kriitilise osaga maailmamerest, mis on röövinud miljonite mereloomade turvalise elukeskkonna. Tänase seisuga prügisaar aina kasvab ja kasvab ning Moore’i sõnul võib prognoosida, et 2050ndaks aastaks moodustab plastikpraht poole ookeani elustiku massist

Bangladesh oli esimene riik maailmas, kes õhukesed kilekotid keelas.

Häda hüüdis tulles ka teisel pool maakera. Bangladeshis ummistasid õhukesed kilekotid suure osa äraveesüsteemidest, olles üks katastroofiliste üleujutuste põhjustest. Riik keelas õhukesed kilekotid 2002. aastal, olles esimene riik maailmas, kes selle otsuse vastu võttis. 2017. aastaks oli 20-30 riiki kilekotid keelustanud ja veel paljud riigid lisanud kilekottide kasutamisele riikliku maksu.

Euroopa, kust kilekottide epideemia ka alguse sai, on astunud suuri samme, et plastiku vähenemist kogu maailmajao ühise pingutusena läbi viia. Plastiku vähendamine on kesksel kohal nii ÜRO kestliku arengu eesmärkides kui ka Pariisi kliimakokkuleppe tegevuskavas, mis globaalse soojenemisega ülemaailmsel tasandil tegeleb. Lisalugemiseks võib tutvuda ka Pariisi kliimakokkuleppe kokkuvõttega Euroopa ja maailma suuremate riikide senistest edusammudest

Allikad: UNenvironment, LA Times, Killerkott, ERR

Pakendivabad kauplused: Tartu eri

Pakendivabad kauplused: Tartu eri

Igale lapsele oma ema piim

Igale lapsele oma ema piim