Kuidas puuvilju õigesti pesta?

Kuidas puuvilju õigesti pesta?

Käes on see imeline aeg, kus poe- ja turulettidele ilmub aina värvilisemaid ja maitsvamaid vilju. Suur osa neist on imporditud lõunapoolsetest riikidest, kuid aina enam hakkab valmima ka kodumaised saadusi. Mida päritoluriiki näitav silt aga ei ütle, on taimedel kasutatud pestitsiidid ja teekond, mida mööda need kaubandusse jõudnud on. Millega puutub meie toit kokku? Kui palju kannavad värsked viljad edasi baktereid, viiruseid, nakkuseid, mürke ja toksiine? Seda ei saagi täpselt teada, kui just ise kogu oma toitu kodus ei kasvata. Kuid mis me siis teha saame? Värskeid vilju ju ostmata ei jäta, kuid oma kehale tahaks siiski kõige puhtamat toitu pakkuda. Õnneks on võimalik tarbida täisväärtuslikke marju ja aedvilju tervislikult ka siis, kui nende päritolu täpselt määrata ei oska. Nimelt saab erinevate pesemistehnikatega pestitsiidid ja mürgid õrnadelt viljadelt maha pesta. Kui toidu pesemine kõlab kummalise mõttena, siis tasub järgnevaid soovitusi eriti tähelepanelikult lugeda: õige viljade käitlemisviis võib tervisele suure teene teha. 

Puhas vesi

Puhta veega tuleb maha küll suurem mustus, aga mürgised pestitsiidid jäävad siiski koore pinnale.

Kõige levinum pesemisviis näeb välja umbes järgmine: puuvili võetakse kätte, pannakse korraks leige kraanivee alla ja ongi pestud. Südametunnistusele võib selline pesu hästi mõjuda, kuid reaalsuses sellest väga palju kasu ei ole. Puhta veega tuleb maha küll suurem mustus, aga mürgised pestitsiidid jäävad siiski koore pinnale. Siiski, kui parasjagu pole aega ega võimalust suuremaks pesuks, on ka puhtast veest kasu rohkem kui pesemata viljadest. Sellisel juhul peaks vilju jooksva vee all korralikult käte vahel hõõruma, et bakterid võimalikult põhjalikult eemaldada. 

Spetsiaalne puuviljaseep

shutterstock_702817462.jpg

Puhtast veest jääb puuviljade, marjade ja muude värskete toiduainete pesemiseks siiski väheks. Kes bakteritele tundlikumad on, tahavad oma tervist efektiivsemalt kaitsta. Selle jaoks on olemas lugematuid erinevaid seepe ja puhastusvahendeid, mis just viljade pesemiseks mõeldud on. Eesti poelettidel spetsiaalne puuviljaseep puudub, kuigi müüakse kontsentraate, millest seda valmistada. Välismaistest kauplustest ja e-poodidest leidub aga erinevaid seepe, mis toidukäitlemiseks mõeldud on.

Seepe on erinevaid – mõnda tuleb kanda otse vilja koore peale, teistest aga lahus valmistada ning vilju selle sees leotada. Oma toimelt on need efektiivsed ning eemaldavad lisaks mustusele ja bakteritele ka suure hulga kahjulikke pestitsiide. Paraku sisaldavad seda tüüpi puhastusvahendid tavaliselt kloori, mille söömine-joomine inimestele kahjulik on. Toidu klooriga käitlemise korral satub see paratamatult ka meie organismi, seega ei ole tegu just kõige tervislikuma meetodiga. 

Soodavee lahus

Söögisooda on suurepärane abimees nii mustuse, bakterite kui mürkainete puu- ja köögiviljade pinnalt eemaldamises.

Kõige efektiivsem viis värskeid toiduained pesta on muuhulgas ka looduslikum lahendus. Nimelt on söögisooda suurepärane abimees nii mustuse, bakterite kui mürkainete puu- ja köögiviljade pinnalt eemaldamises.

Soodalahuse valmistamine on imelihtne: üks teelusikas söögisoodat lahustatakse 1,5 liitri vees ja segatakse hoolega. Valminud lahusesse tuleks panna puuviljad, köögiviljad ja marjad umbes 10-12 minutiks, et kõik jääkained kindlasti viljade koorelt lahtuks. Eriti oluline on see nende toiduainete puhul, mida koos koorega tarbitakse. Samas vajavad pesemist ka paksema koorega viljad, näiteks banaanid ja ananassid – nimelt kanduvad pesemata koorelt bakterid kätele, muutes tervise seisukohalt koorimise üsna mõttetuks. Parima tervise nimel tasuks igal juhul kõik kaubandusest saadud värsked viljad soodalahuses üle loputada ja alles seejärel vilju tarbida. 

Allikad: ACS Publications, Postimees

Haiglatoit – karuteene patsiendile?

Haiglatoit – karuteene patsiendile?

Pakendivabad kauplused: Tallinna eri

Pakendivabad kauplused: Tallinna eri