Liha asemel: jaka ehk leivapuu vili

Liha asemel: jaka ehk leivapuu vili

Jaka on üks viimaste aastate hitt-toiduaineid. See eksootiline vili on jõudnud meie lettidele peamiselt purgis, konserveeritud kujul, ent kui tead, kust otsida, võib jakat isegi Eestis ka värskena leida. Valmistatuna saab seda ka nii mõnegi julgema restorani menüüst proovida. Kuid mis see on ja mida sellega peale hakata? 

Kas teadsid? Indias, kust jaka pärineb, peetakse vilja vaeste inimeste toiduks. Sama suhtumine kehtib paljudes riikides üle Aasia. 

Lõuna-Indiast pärit jaka ehk leivapuu vili on maailma kõige suurem puuvili: selle viljad võivad kasvada kuni 36 kilogrammi suuruseks. Keskmine jaka kaalubki umbes 20-30kg. Täna kasvatatakse hiiglaslikku puuvilja peaaegu igas troopilise kliimaga regioonis. Meie köögikultuuris on jaka kindlasti veel uustulija, kuid ilusa suve hakul oleks mõistlik temaga lähemalt tuttavaks saada. Nimelt on leivapuu vilja näol tegemist ühega maailma kõige tervislikumatest toiduainetest, mida nimetatakse lausa imeviljaks. 

 Jaka ehk leivapuu vili on maailma kõige suurem puuvili: see võib kasvada kuni 36 kg suuruseks.

Jaka ehk leivapuu vili on maailma kõige suurem puuvili: see võib kasvada kuni 36 kg suuruseks.

100 grammi jakat sisaldab vaid 16 kcal, 0g rasva, 3,5g süsivesikuid, 0g suhkrut ja 0,6g valku. Madalal kalorsusel ja valgu sisaldusel ei tasu aga lasta end petta. Tegelikult on jaka näol tegu väga väärtusliku magneesiumi ja raua allikaga: 100 grammist saab kätte ligi 15% magneesiumi ja 20% raua päevasest soovitatud kogusest. Värske jaka toiteväärtus on natukene suurem, kuid ka seda kasulikum! Kui olete soetanud terve suure vilja, peab arvestama sellega, et lahtilõigatuna säilib vili umbes nädalakese. Õnneks saab aga nii värsket kui konserveeritud jakat sügavkülmas säilitada, nii et toidu raiskamise pärast ei pea muretsema. 

Kas teadsid? 2004. aastal maksis Eestis üks jaka ligikaudu 6000 krooni ehk 380 eurot. Täna võib Tervist Aafrika! poest soetada 10kg vilja vaid 50 euroga, mis on mitu korda odavam! 

Küpselt on jaka delikaatne ja magusamaitseline puuvili. Maitselt meenutab see õuna, ananassi, mango ja banaani segu. Eestisse ta üldjuhul aga magusana ei jõua: meie kauplustes on jaka nii konservides kui ka värskena hoopis toorel kujul. Toorena ei ole viljal endal maitset, kuid sel võib tekkida üsna iseäralik lõhn. Sellest ei tasu aga heituda — nimelt võtab vili kergesti maitseid külge, mis tähendab, et jaka maitse saab igaüks vastavalt enda eelistustele kujundada. Selleks lõika viljast sobivad tükid ja aseta meelepärasesse marinaadi. Jakal soovitatakse ligikaudu 20-30 minutit marineeruda, et maitseid vilja sisse imenduksid. Seejärel võib marineeritud jaka kas ahjuplaadile küpsema panna või hoopis pannile visata. Soovi korral saab küpsemisprotsessi käigus viljaliha pannilabidaga väiksemaks tükkideks eraldada: tekkiv kiuline konsistents sobib eriti hästi rebitud liha imiteerimiseks.  

shutterstock_413736043.jpg

Kas teadsid? Avamata jaka lehkab mädanenud sibulate järele, kuid vilja lahti lõigates võib tunda selle kerget ja magusat lõhna.

Tähtis osa jaka puhul on aga selle söömise mõju keskkonnale. Magustoiduna on see ka kindlasti tore, kuid marineeritud-maitsestatud-küpsetatud jaka on suurepärane asendaja lihale. Kuna liha tarbimisega kaasnevad mitmed ohud keskkonnale ja tervisele, on maitsvad liha-asendajad alati kuldaväärt. Vilja kiulise tekstuuri tõttu on sellega eriti lihtne rebitud liha asendada. Küpsetatud jakat võib serveerida nii salatites, ahjuvormides, pajaroogades, burgeri vahel kui ka võileivakattena. Kuna jaka on võrdlemisi kalorivaene ja kerge toiduaine, sobib see ka suviselt palavatel päevadel kõhutäiteks. Esimest korda jakaga eksperimenteerijad võivad proovida näiteks retsepti Nami-Nami lehelt

Allikad: HealthLine
 

Biolagunevad kotid ei pruugi olla täielikult biolagunevad

Biolagunevad kotid ei pruugi olla täielikult biolagunevad

Pakendivabad kauplused: Tartu eri

Pakendivabad kauplused: Tartu eri