Biolagunevad kotid ei pruugi olla täielikult biolagunevad

Biolagunevad kotid ei pruugi olla täielikult biolagunevad

Kas teadsite, et maailmas tarbitakse igal minutil tervelt miljon kilekotti? See teeb 60 miljonit kotti tunnis ja ligi poolteist miljardit kilekotti ööpäevas.

Väga suur enamus nendest kottidest visatakse peale esimest kasutuskorda ära: heal juhul prügikasti, tavaliselt aga hoopis teepervele, kraavi või veekogudesse. Statistika kohaselt jõuab taaskasutusse vaid 1% kogu maailma kilekottidest. See on kahetsusväärne protsent, arvestades kuivõrd mitmekülgne toormaterjal kasutatud kilekotid võivad olla. Taaskasutatud kilekottidest saab valmistada nii riideid, mööblit, aksessuaare kui tarbekaupasid. Seda aga ainult juhul, kui need on koos muude pakenditega vastavasse prügikonteinerisse viidud. Metsa alla või kraavipervele visatud kottidest pole kellelgi mingit kasu. Ühekordseks kasutamiseks on kilekotid aga meeletult keskkonnavaenulik pakendamisviis, mis hävitab kümneid tuhandeid linde ja mereloomi ning kasutab mittetaastuvaid maavarasid.

Eesti on kilekottide tarbimise osas Euroopas esirinnas.

shutterstock_370143653.jpg

Me tarbime aastas ligikaudu 700 miljonit kotti, mis teeb üle 450 koti ühe inimese kohta. Seda on selgelt rohkem kui hädavajalik. Mis oleks mõistlikumad pakendivalikud? 


Biolagunevad kotid: säästlik alternatiiv või enesepettus? 


Samal ajal kui keskmise tarbija teadlikkus kilekottide kahjutegurist tõuseb, kasvavad valearusaamad biolagunevatest kilekottidest. Biolagunevad kotid kõlavad paljulubavalt: täidavad need ju kilekoti funktsiooni ja samas lubavad ise looduslikult lagunema hakata. Reaalsus kahjuks ei pruugi olla sugugi nii roosiline kui kaupmehed tahavad, et arvaksime.

Enamikele biolagunevatele kottidele on lisatud tavalise koostise hulka maisitärklist, mis looduses ära laguneb. Kilekott kaotab kõdunemisprotsessis oma kuju, maisitärklis muutub kompostiks, aga mis saab kilemassist? See seguneb kompostiga, kuid ei lagune järgmise 1000 aasta jooksul.

Imepisikesed plastiosakesed on suureks ohuks loomadele, lindudele ja ka inimestele. Maapõue peitunud plastosakesed on märkamatud, kuid satuvad sealt kiiresti aineringlusesse. Plastikut võib leida nii loomade organismidest, mageveest ja tänaseks isegi inimese organismist. 

biobag.jpg

Õnneks on ka biolagunevate kilekottide tootjaid, kes tõesti teevad seda, mida lubavad. Näiteks firma BioBag toodab 100% taimsest materjalist kilekotte, mis lagunevad 10-45 päeva jooksul täielikult. Nende tooted, kotid ja kiled on sertifitseeritud komposteeritavateks ja biolagunevateks. Vaata lähemalt siit.


Aga paberkotid on ju paberist, järelikult loodussõbralikud!


Ka paberkottide kohta leidub palju eksiarvamusi. Inimeste lihtne loogika ütleb, et paberist valmistatud kotid on looduslikud, järelikult ka loodussõbralikud. Tõsi see on, et paber laguneb looduses kiiresti ja ei jää mikro-osakestena aastasadadeks keskkonda saastama, kuid seda ainult juhul, kui see koos biojäätmetega kopmostitakse.

Üldprügis hakkab paber sarnaselt muudele biolagunevale jäätmetele tugevat kasvuhoonegaasi metaani tootma.

Samas kulub paberkottide valmistamiseks palju loodusressursse, mida oleks võimalik ka mõistlikumalt kasutada. Kui maailma ähvardab metsade hävimine ja sama tendentsi näeme ka Eestis, ei ole mõtet panna nii suurt tootmismahtu paberkottide alla. Kotte toodetakse samuti vanapaberist, kuid need ei ole nii vastupidavad ega populaarsed kui värskest tselluloosikiust töödeldud paberkotid. 


Mis variandid siis üle jäävad?


Sellise infovoolu all on kerge ahastuses mõelda, et pole ühtki head lahendust poes käimiseks. Tegelikult on olemas lihtne variant, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge ja siiski mugava elustiiliga jätkata.

Kasutegureid on aga palju: korduvkasutatava kangaskotiga ostlemisel võib ainuüksi ühe aasta jooksul loobuda sadadest kilekottidest, kaitsta magevett, säästa teisi elusolendeid ja hoolitseda ka oma tervise eest.

Riidest ostukotid on keskkonnasõbralik alternatiiv nii kile-, paber- kui biolagunevatele kottidele. Üks kangaskott ning paar võrkkotti ei võta taskus palju ruumi ja kaalub vaevalt kümmekond grammi.

Kusjuures kotti ei pea poodi kõrge hinna eest ostma minema. Meie soovitame hoopis ise mõni räsitud särk kapist välja otsida ja sellest ise kott meisterdada. Igal juhul lisab omanäoline poekott ellu värvi, kuid veelgi olulisem on teadmine, et keegi sinu ostlemisharjumuste tõttu kannatama ei pea. 


Otsisime välja mõned lihtsad ideed!

4ad9a0f57f0d5aa3bc86fa1ba77a2ebb.jpg
Kogu tõde banaanidest – II osa

Kogu tõde banaanidest – II osa

Liha asemel: jaka ehk leivapuu vili

Liha asemel: jaka ehk leivapuu vili