Kogu tõde banaanidest – II osa

Kogu tõde banaanidest – II osa

Eelmisel kuul alustasime Gorilla blogis postitustesarjaga „Kogu tõde…“, mis tutvustab erinevate tööstuste tagamaid. Esimesena võtsime luubi alla maailma kõige söödumad puuviljad — kõikide lemmikud banaanid. Esimest lugu banaanitööstusest saab lugeda SIIT. Kui keskkonnamõjusid me eelmises loos juba käsitlesime, siis töötajate tingimused on vähemalt sama kriitiline teema, millega end kurssi viia. 

Banaanitööstus on üks maailma kõige mõjukamaid tööstusi. Banaanide eksporditulu jääb aastas 20 ja 25 miljardi USA dollari vahele, olles kriitiliseks elatusallikaks miljonitele inimestele nii Ladina-Ameerikas, Kariibidel, Vaikse ookeani ääres kui Lääne-Aafrikas. 

Banaanimüügi tulust saavad töötajad palgana keskmiselt 5-9%, samas kui edasimüüjad võivad teenida kuni 50% tulust.

Paraku on massiivsed supermarketiketid banaanide impordi läänes enda peale võtnud ja turu vastavalt oma ärihuvidele üles seadnud. Banaanihinnad järjest langevad, kuid kannatajateks on banaanitööstuse töölised. Banaanimüügi tulust saavad töötajad palgana keskmiselt 5-9%, samas kui edasimüüjad võivad teenida kuni 50% tulust. Muuhulgas tähendab see, et meie poelettidel müüdavad banaanid ei kasva naeratava talumehe tagahoovis, vaid hiiglaslikes tööstuslikes farmides, mis kurnavad keskkonda, rikuvad töötajate tervist ja mürgitavad ümberkaudseid asulaid.

Kuna banaanitööstus moodustab väga suure osa tootjariikide majanduslikust tulust (näiteks Dominikaanis kuni 60%), paneb see töötajad ka väga haavatavale positsioonile. Halbade tingimuste korral kannatavad nad nii oma tööpostil kui eraelus väga, kuid ei saa ka tööst loobuda, sest tegu on praktiliselt ainsa sissetulekuallikaga.

Banaanitööstus koos puuvillatööstusega kasutab rohkem põllumajanduskemikaale kui ükski teine tööstus maailmas.

Banaanitööstus koos puuvillatööstusega kasutab rohkem põllumajanduskemikaale kui ükski teine tööstus maailmas. Põllumajanduskemikaalid ei reosta mitte ainult põhjavett, vaid on ka suureks terviseohuks nendega töötavatele inimestele. Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud nii mõnedki neist kemikaalidest suureks terviseriskiks.

Levinud praktikana ei sõlmita töötajatega pikaajalisi lepinguid, vaid nad võetakse ühe päeva kaupa tööle — see hoiab töösuhte juhuslikuna ja vähendab töötingimuste ja -tasuga seotud regulatsioone.

Suurkorporatsioonid teevad kõik endast oleneva, et pääseda töötingimuste, miinimumtasu ja lepingutega seotud vastutusest, mistõttu võib töö instandustes olla karm. Üsna levinud praktikana ei sõlmita töötajatega pikaajalisi lepinguid, vaid nad võetakse ühe päeva kaupa tööle — see hoiab töösuhte juhuslikuna, takistab töötajatel ametiühingutega liitumist ja vähendab töötingimuste ja -tasuga seotud regulatsioone. Tavaline praktika on, et töö käib 14 tundi päevas ja 6 päeva nädalas kõrges kuumuses ilma seadusega ette nähtud puhke- ja joogipausideta. Ent isegi sellise töökoormuse juures ei pruugi töötajad teenida elamisväärset sissetulekut, et katta elukoha, toidu, riietuse ja haridusega seotud kulusid.

shutterstock_173301554.jpg

Eriti halbades tingimustes töötavad naised, keda peetakse ainuüksi soo põhjal kõrgete kulude ja riskiastmega töötajateks. Naistele ei pakuta emapuhkust ja neil on suurem võimalus jääda lühiajaliste lepingutega määratletud töösuhete lõksu. Tööpostil võivad naised pidevalt sattuda ahistamise, diskrimineerimise ja vägivalla ohvriks. 

Tööstused teevad aktiivset tööd ametiühingute vastu, sest ühingutes grupeeruvatel töötajatel on võimalik nõuda paremaid tingimusi ja palka, tööohutuse kontrolle ning pikaajalisi lepinguid.

Ametiühingud on banaanitööstuse üks suurimaid hirme. Ametiühingute võimuses on ajada taga töötajate õigusi ja teha kindlaks, et neid mingil moel ei diskrimineeritaks. Lühiajalised lepingud on üks kindlamaid viise, kuidas inimeste ühingutega liitumist takistada, sest nende töösuhe on seaduslikult juhuslik. Pikaajalisi töötajaid, kes ametiühingutega liituda tahavad, ootavad aga karmid karistused. Näiteks Guatemalas, kus on banaanitööstuse töötajatel ühed halvimad töötingimused, võib ametiühinguaktiviste oodata korduv vägivald või lausa surmamine. Tööstused teevad aktiivset tööd ametiühingute vastu, sest ühingutes grupeeruvatel töötajatel on võimalik kollektiivse tegevuse korral nõuda välja paremaid tingimusi ja palka, tööohutuse kontrolle ning pikaajalisi lepinguid. Ekspertide hinnangul saab banaanitööstuse parenemine alata ainult ametiühinguvabadusest. Kui töötajatele antakse vabadus grupeeruda ning ühinguid luua, saavad nad kollektiivselt ka teiste õiguste eest seista. 

Banaanitööstuse kümnete miljardite dollarite suurune aastakäive on paljude tööandjate jaoks muutunud ainsaks eesmärgiks. Hiiglaslikus tööstuses on suurimateks kannatajateks lihttöölised, kes soovivad farmitööga oma pere ära elatada. Töölised on haavatavatel positsioonidel ning neid on lihtne ära kasutada. Globaalseid farmerite õiguste eest seisvaid liikumisi on paraku veel vähe, neist tuntum on kindlasti Fair Trade ehk õiglase kaubanduse liikumine.

Fair Trade banaane võib Eestis leida Delice toidupoodidest, mahebanaane leidub ka Biomarketis, Mahemarketis ja suuremates toidupoodides. Jätkusuutlike banaanide Eestisse importimisega tegeleb ka Tervist Aafrika! pood Telliskivis. 

Lisalugemist: http://www.bananalink.org.uk/

Kiirmoe koostis: polüester

Kiirmoe koostis: polüester

Biolagunevad kotid ei pruugi olla täielikult biolagunevad

Biolagunevad kotid ei pruugi olla täielikult biolagunevad