Farmiloomade varjupaik: turvaline kodu igale loomale

Farmiloomade varjupaik: turvaline kodu igale loomale

Loomad, olgu farmiloomad, metsloomad või hoopis linnud-roomajad, peavad oma elu jooksul taluma terrorit mitmetel erinevatel viisidel. Inimesed on leidnud lugematuid mooduseid, kuidas teisi elusolendeid oma kasuks ekspluateerida. Tegelikult on meil kõigil võimalus elada ise täisväärtuslikku elu ning võimaldada sama ka loomadele. Seetõttu on imehea teada, et maailmas kerkib aina enam farmiloomade turvakodusid, kus ükski loom enam vägivalda taluma ega hirmu tundma ei pea. 

Nõudlus farmiloomade järgi väheneb

Aina rohkemad loomakasvatajad maailmas leiavad end olukorrast, kus kunagi toiduks kasvatatud loomi ei taheta ega suudeta enam tappa.

Liha söömine on ammu juba moest väljas. Igaüks teab vast mõnda taimetoitlast ja neid tekib aina juurde. Samas tekitab see üleminekuaeg küsimuse, mida teha farmiloomadega? Kuna massiliselt seemendatud ja paljundatud loomadest valmistatud vorstide, sardellide, süldi ja piima järele on nõudlus oluliselt vähenenud, ei ole loomi enam otstarbekas tappa. Prügikastis vedelev liha on ühtaegu talunikele suur väljaminek ja samas tekitab ka eetilise konflikti. Sama probleemi ees on tegelikult väga paljud riigid üle maailma — kunagi toiduks kasvatatud loomi ei taheta ega suudeta enam tappa.

Nii on tekkinud aastate jooksul erinevad farmiloomade varjupaigad, kus lastakse erinevatel taluloomadel rahulikult ja turvaliselt oma elupäevi veeta. Lisaks varem mainitud tööstusfarmide loomadele leiavad sarnastes varjupaikades kodu ka haiged ja vanad loomad ning samuti farmiloomad, kes näiteks teel tapamajja oma karavanidest põgenenud on. 

Alternatiiv loomaaiale

Käesoleva aasta kevadel registreeriti ka Eestis meie esimene farmiloomade turvakodu: Ranna Rantšos Läänemaal on leidnud kodu ligi 500 looma.

Kui loomaaia kontseptsioon on paljudele loomaarmastajatele ebaeetiline, siis taolised varjupaigad pakuvad sellele head alternatiivi. Tavalistes loomaaedades on eksponaatideks puuri, aedikusse või akvaariumisse pandud metsloomad, kes isegi parima kohtlemise puhul ei saa kogeda metsikut elukeskkonda, millesse nad tegelikult kuuluvad. Farmiloomade varjupaigad on aga eetilisemad ning loomasõbralikud paigad, kus farmiloomad saavad endale sobivas keskkonnas elada stressivaba elu koos paljude teiste loomaliikidega. Loomade eest kantakse samamoodi hoolt, nagu nad oleksid varjupaika vajavad kassid või koerad. Varjupaikades saavad ka külastajad käia, paitades oma lemmikuid ning õppides erinevaid taluloomi lähemalt tundma. 

Kuhu saab minna? 

Euroopas ei ole sarnast tüüpi varjupaikasid veel just märkimisvärselt palju. Kui kodutute kasside-koerte varjupaikasid leidub pea igas suuremas külas, siis farmiloomade kodusid on meil veel keskmiselt üks ainus riigi kohta. Sellegipoolest on see meie jaoks suur rõõm — parem vähe kui üldse mitte! Varasemalt on Eesti loomaentusiastid käinud külas nii Leedus varjupaigas Trys Paršeliai ehk Kolm Väikest Põrsakest kui ka Lõuna-Soomes Tuulispää turvakodus.

Käesoleva aasta kevadel registreeriti ka Eestis meie esimene farmiloomade turvakodu. Ranna Rantšos Läänemaal on leidnud turvalise varjupaiga ligi 500 looma, kelle hulgas leidub nii hobuseid, lehmi, hanesid, paabulinde kui kõikvõimalikke muid loomi ja linde. Rantšo perenaine Ande ootab enda juurde nii suuri kui väikseid loomasõpru farmielanikega tutvuma ning lastele toimuvad talus ka looduslähedased suvelaagrid. 

Mida toob tulevik? 

Varjupaiku on vaja üleminekuperioodiks, kui tööstuslikult kasvatatud farmiloomi on rohkem kui nõudlust nende järgi turul.

Kuigi põhjuseid on kindlasti veelgi, on suur osa varjupaigas elavatest farmiloomadest lihatööstuse ohvrid, kellel on õnnestunud pääseda. Kuniks tööstuslikud loomafarmid paljundavad sunniviisiliselt loomi, kelle järgi turul enam nõudlust ei ole, võib ka varjupaika vajavate loomade arv kasvada ning Eestisse rohkemgi farmiloomade varjupaiku tekkida. Kui ühel hetkel hakkavad aga tööstused vähendama lihaks kasvatatavate loomade hulka, normaliseerub farmiloomade hulk ise.

Viimaks võib juhtuda aga see, mis paljudes USA farmides on juba juhtunud — kunagised lihafarmid on minetanud varasema äritegevuse ning on allesjäänud loomad sõbralikult vanaduseni farmi elama jätnud. Nii võiksid tulevikus ka Eestis muutuda lihafarmid hoopis varjupaikadeks. 

Roundup: kui tõrje on ohtlikum kui kahjur

Roundup: kui tõrje on ohtlikum kui kahjur

Kodumaine supertaim – petersell

Kodumaine supertaim – petersell