Terviseoht: lihas leiduvad antibiootikumidele resistentsed superbakterid

Terviseoht: lihas leiduvad antibiootikumidele resistentsed superbakterid

Antibiootikumide kasutamine meditsiinis on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna stabiilne. Varasem antibiootikumi-hullus on lõppenud ning inimesed tarvitavad ravimeid ettevaatlikkusega. Euroopas on eestlased antibiootikumide kasutamise poolest üsna nimekirja lõpus. Resistentsuse oht on meid teinud antibiootikumide osas skeptiliseks ja seda põhjusega.

Küll aga on üheks karmimaks avalikuks saladuseks tõsiasi, et loomatööstuses kasutatakse antibiootikume oluliselt rohkem kui inimeste raviks. Loomadele söödetakse antibiootikume kohati lausa toidulisanditena, tõstmaks loomade massi ja tehes kindlaks, et elavate lihatükkide turuväärtus haiguste tõttu langema ei hakkaks.

Superbakterite sünd

Teadlased on ravile allumatud bakterid nimetanud ühiselt superbakteriteks, mis viitab kahjurite vastupidavusele.

2006. aastal jõustus Euroopa Liidus seadus, mis keelas loomapidajatel antibiootikume loomade kasvu stimuleerimiseks kasutada. Ometigi jätkus antibiootikumide kasutamise kasv ning 2017. aastal jõustusid uued regulatsioonid, mille tulemusena tohib loomadele manustada vaid konkreetsele loomaliigile ettenähtud antibiootikume. Loomaarsti ettekirjutusel on talunikel aga endiselt ligipääs kõigile antibiootikumidele, ka inimeste raviks mõeldud vahenditele. Nende ületarvitamise mõjul on tekkinud antibiootikumidele resistentsed bakterid, mis laastavad nii loomade kui ka inimeste organismi. Teadlased on ravimitele allumatud bakterid nimetanud ühiselt superbakteriteks, mis viitab kahjurite vastupidavusele. 

USAs leiti, et tavalise supermarketis müüdava liha hulgast lausa 62% sisaldas antibiootikumidele resistentseid superbaktereid. Tulemuse saamiseks analüüsiti enam kui 47 000 lihast võetud proovi. Superbaktereid leidus 36% kanalihast, 62% veiselihast, 71% sealihast ja 79% kalkunilihast. Muuhulgas leiti, et üks viiendik lihas sisalduvatest salmonella bakteritest olid resistentsed amoksitsilliinile — see on antibiootikum, mida salmonella bakteri vastu on kõige enam kasutatud. See tähendab, et kui bakteritega nakatunud lihatooteid tarbida, ei pruugi sellest antibiootikumist raviks enam kasu olla.

Tervisele ohtlik liha

Üle poole Euroopa kanalihast sisaldab baktereid, mis on antibiootikumidele allumatud.

Selle aasta alguses selgusid ka esimese üle-Euroopalise uuringu ehmatavad tulemused. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kanalihast võetud proovidest olid superbakteritega nakatunud keskmiselt 57%. See tähendab, et üle poole Euroopa kanalihast sisaldab baktereid, mis on antibiootikumidele allumatud. Tulemused erinesid mõneti Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, kus antibiootikumide kasutamise üle erineva rangusega kontrolli rakendatakse. Näiteks Belgias sisaldas Euroopa Toiduohutusameti EFSA sõnul sisuliselt iga kontrollitud lihatükk resistentseid superbaktereid, Lätis 50% ja Leedus 60%, Soomes 22% ja Eestis 20.8%.

Võime arvata, et Eesti ja Soome näitajad on head, kuid vaatamata võrdlusele teiste riikidega, on tegu siiski hirmutava statistikaga: iga viies kanatükk Eestis kannab endas eluohtlikke superbaktereid. USA-st välja toodud statistika näitel võime vaid oletada, et veise- ja sealiha puhul on see näitaja ka Eestis oluliselt kõrgem. 

Ravimatu haiguse ohvrid

Resistentsetest bakteritest rääkimine ei ole lihtsalt hirmujutt. Tegu on reaalse ohuga inimeste tervisele, mida nakatumise korral ei ole võimalik enam ravida. Iga-aastaselt sureb Euroopa Liidus superbakterite tõttu ligikaudu 25 000 inimest. Üheks suuremaks ohuks on jätkuvalt kanalihas ja munades leiduvad salmonella bakterid, mis antibiootikumidele ei allu. Samuti on leitud resistentsust kolibakteri ohtlikes tüvedes. Ka Euroopa haiglates on mure ravimatute patsientide pärast, kes on nakatunud superbakteritega ning võivad ka teisi inimesi nakatada. 

Antibiootikumidele resistentsete bakterite arengu peatamine ei ole kahjuks meie kätes. Selle eest vastutavad loomapidajad, veterinaarid ja arstid. Küll aga saame teha parimaid valikuid iseenda jaoks, vältides üleliigset ravimite manustamist ja loomsete toitude tarbimist — pole mingit põhjust toetada tööstust, mis taolisi terviseriske kannab.

Pilt: ffolas/Shutterstock.com

Taimne vill — miks ometi?

Taimne vill — miks ometi?

Kuidas satub plastikprügi maailmamerre?

Kuidas satub plastikprügi maailmamerre?