Taimne vill — miks ometi?

Taimne vill — miks ometi?

Seoses keskkonasäästlike ja eetiliste liikumiste kasvuga tõstatavad igapäevased tarbimisharjumused mitmeid moraalseid küsimusi. Missugused elustiilimuudatused on pelgalt moeröögatus ja mis võib päriselt keskkonnakahjusid peatada? Kas mu toitumisharjumused mõjutavad üldse midagi? Mida prügi sorteerimine annab? Mis vahet sel on, mis mul seljas on? Tänaseks teab ilmselt juba iga Gorilla lugeja, kuivõrd suur seos on toitumisel ja keskkonnasäästlikul eluviisil. Meie rõivastus — ja sealhulgas kangavalik — on aga vähemalt sama oluline. 

sheep-17482_1920.jpg

Kiireloomulises tööprotsessis pühendatakse iga lamba pügamisele vaid minut-paar, mille jooksul tõmmatakse hooletult pügamismasinaga üle looma kere, põhjustades loomadele sisselõikeid ja asjatut piina. Suuremates farmides kasutatakse loomade peal veel oluliselt rohkem vägivalda, et need kiiresti taluniku tahtmist mööda käituma panna. 
Lamba pügamise ja villa tootmise protsessist saab asjaliku ülevaate nullkulu blogija Maryliisi praktikapäevikust

Keskkonnasõprade jaoks on oluline mõista, mis tagajärgi toob pealtnäha süütute asjade tarbimine. Üheks selliseks produktiks on vill. Villa teeb vastuoluliseks tõsiasi, et selle saamiseks küll ei tapeta ühtki looma, kuid selle tootmine on siiski kurnav nii loomadele kui keskkonnale. Villatööstuse üks suurimaid müüte räägib, et selle tootmiseks ei pea keegi haiget saama. Tõsi ta on — loomadele haiget tegemine pole otseselt vajalik, kuid paraku see tööprotsessis juhtub siiski peaaegu iga pügatava lambaga.

sheep-shearing-1105901_1920.jpg

Tõsi ta on — loomadele haiget tegemine pole otseselt vajalik, kuid paraku see tööprotsessis juhtub siiski peaaegu iga pügatava lambaga.

Kui vanade eestlaste jaoks oli vill kohati ainus kättesaadav ja lausa asendamatu materjal, siis täna see enam nii ei ole. Meie kaubanduses on palju erinevat tüüpe sünteetilisi ja looduslikke materjale ning lõngasid.

Üheks uusimaks tootearenduseks on olnud aga taimne vill, mida erinevates maailma otstes tootma on hakatud. Kolumbia pealinna Bogota tudengid avastasid taimsete materjalide koosluse, mis oma kasulike omaduste poolest meenutavad justkui villa. Nimelt segasid nad omavahel kokku kookoskiud, kanepikiud ja seeneensüümid. Nende taimne „vill“, mida kutsutakse hellitavalt nimega Woocoa, on saanud eriti palju rahvusvaheliselt tähelepanu, sest materjali saab toota täielikult põllumajanduslikest jääkproduktidest. See tähendab, et kui noored Woocoa brändi alt lõnga ei toodaks, lõpetaks nende algmaterjal prügimäel. 

Lisaks Woocoale on palju teisigi jätkusuutlikke taimseid versioone villast. Näiteks Taanis valmistatakse villasarnast lõnga kanepi, puuvilla ja modali kokkukeerutamisel. Indias toodetakse aga biolagunevat lõnga banaanikiududest. Seega ei ole meil täna enam võimalik öelda, et loomi väärkohtlevate tööstuste toetamine on meie ainus võimalus mugavat elu elada. Tegelikult on meil olemas kõik võimalused, et teha taimseid ja loodustsäästvaid valikuid kõigis eluvaldkondades. 

Liha asemel: tempeh

Liha asemel: tempeh

Terviseoht: lihas leiduvad antibiootikumidele resistentsed superbakterid

Terviseoht: lihas leiduvad antibiootikumidele resistentsed superbakterid