Kiirmoe koostis: viskoos

Kiirmoe koostis: viskoos

Suve alguses võttis Gorilla oma luubi alla erinevate kiirmoest tuntud materjalide tähenduse. Seda tuleb ilmselt kõigil ette, et riidepoes entusiastlikuna alanud siltide lugemine lõppeb pettumusega: nimetused on etikettidel nii võõrad, et vahel ei saa arugi, millest see särk siis tehtud on. Eelmises postituses kirjutasime pikemalt maailma enimtoodetud sünteetilise kiu polüestri kohta. Jah, tõepoolest — meie T-särgid on tõesti tehtud samast materjalist kui plastipudelid. Seekord on järg viskoosi käes. Mis on see salapärane viskoos, mis peitub pea iga rõivaeseme etiketil, kuid mille päritoluks võib olla kümneid erinevaid materjale? 

Sünteetilised kiud

Viskoos pole konkreetne materjal, vaid tootmisviis. Viskoosi toodetakse tselluloosist ehk puidukiust, mille algmaterjaliks sobib sisuliselt iga puu.

Nagu varemgi kirjutasime, saab tekstiile valmistada kas looduslikest, poolsünteetilistest või sünteetilistest kiududest. Looduslik kiud võib pärineda nii taimsest (näiteks kanepikiud või lina) kui ka loomsest allikast (näiteks vill või siid). Poolsünteetilised materjalid on looduslikku päritolu, kuid vajavad riidekiuks muutmiseks keemilist töötlust. Sellised kangad on näiteks tencel ja viskoos. Sünteetiline kiud pärineb algusest lõpuni tehastest. Sünteetilised kiud toodetakse tööstuslikult maaõlist (naftast), maagaasist ja kivisöest. Tekstiilivalmistamiseks vajaliku kiu tootmisprotsess koosneb sisuliselt kahest etapist: kiumolekuli valmistamisest ja selle molekulmassi ketramisest tekstiilikiuks. 

Viskoos rõivatööstuses

Viskoosi valmistamiseks keedetakse tselluloosikiud pudruks ja segatakse kokku naatriumhüdroksiidi ning süsinikdisulfiidiga.

Viskoos on oma olemuselt veidi vastuoluline materjal. Viskoosi toodetakse tselluloosist ehk puidust saadud kiududest. Viskoosi algmaterjaliks sobib sisuliselt iga puu: nii kuusk, kask, eukalüpt, bambus kui muu. Selleks, et puidust riideid teha, peab neid kiude aga väga tugevalt keemiliselt töötlema. Viskoos kui kangatootmise protsess avastati 1892. aastal Briti teadlaste poolt. Seega on viskoosist riideid vaevalt sajandi võrra kantud. Viskoosi valmistamiseks keedetakse tselluloosikiud pudruks ja segatakse kokku naatriumhüdroksiidi ning süsinikdisulfiidiga, mis moodustavad väga mürgised ühendid. Keemiliselt töödeldud pudru pressitakse niidikesteks ning kammitakse siledaks. 

Ka nimetus rayon tähistab viskoosi – see on lihtsalt kanga ameerikapärane nimetus.

Tänaseks on viskoos praktiliselt iga kolmanda rõivaeseme koostises. Polüester, puuvill, viskoos, polüester, puuvill, viskoos… Umbes nii võib riidepoes kangaetikette sirvida. Vahel jääb silma ka võõrapärane nimi rayon. Ka sellisel juhul on tegu viskoosiga, see on lihtsalt kanga ameerikapärane nimetus. Kummaline on see, et viskoosi saab valmistada nii paljudest erinevatest materjalidest, kuid üldjuhul läheb nimetusse siiski vaid töötlemismeetod ehk viskoos. Vaid bambuse puhul võime ka puitu ennast rõivakoostises märgata. 

 Rõivamaterjali etikett kiirmoe kaupluses.

Rõivamaterjali etikett kiirmoe kaupluses.

19. sajandi lõpul nimetati viskoosi ka vaese mehe siidiks või kunst-siidiks.

Viskoos võib sõrmede all tunduda pehme nagu siid või olla puuvillale sarnaselt karedam. Vahe on eelkõige selles, kui pikkadest kiududest kangas toodetud on. Tselluloosikiud võivad olla nii lühikesed või pikad, olenevalt tootja eelistustest. Nii saab materjalist toota nii lendlevaid kleite, õhukesi suveriideid kui ka pakse talvemantleid. Viskoos sobib ühtaegu nii põhirõivaks kui ka voodriks. Kuna viskoosi mõiste on lai, on ka selle hinnaklass seinast seina. Kõige odavam paarieurosed T-särgid võivad koosneda viskoosist, samas on see tähtis toormaterjal ka disainerite loomingus. 

Mõju keskkonnale

Viskoosi peetakse tihti jätkusuutlikumaks materjaliks kui polüestrit ja puuvilla ning eetilisemaks kui siidi ja villa. Kuna viskoos on algselt puidu tselluloosist valmistatud, võib seda toota üle maailma. Idee poolest võiks näiteks bambusest, mis kasvab ööpäevas kuni 100 cm ja vajab väga vähe vett, valmistatud viskoos olla väga jätkusuutlik. Reaalsus näitab paraku aga seda, et toormaterjali võetakse igalt poolt. Arvatakse, et ligikaudu 30% maailma viskoosist on valmistatud ohustatud vihma- ja hiiemetsadest. 

Keskkonnasõbralike sertifikaatidega viskooskangaste puhul on üldjuhul kontrollitud vaid toormaterjali ehk puidu kasvutingimusi, ent mitte edasisi töötlemistehnikaid.

Küsimus tekib ka tselluloosi töötlemise kohta. Kuna materjali valmistamiseks kasutatakse palju keemilisi aineid, mille tagajärjel eralduvad protsessist mürgised gaasid, on tegu suure ohuga nii keskkonnale kui tootmisprotsessi juures töötavatele inimestele. Tootmisest üle jäävad vedelikke ei käidelda õigesti ning need on reostanud suure osa Aasia tootmiskeskuste veekogudest. Reostunud vesi on ohtlik nii loomadele kui inimestele, kellel ei pruugigi olla ligipääsu enamale kui ühele veekogule. Tootmises eralduvad gaasid ohustavad nii nendele paljastatud töötajaid kui panustavad ka osooniaukude tekkesse. 

Isegi keskkonnasõbralike sertifikaatidega viskooskangaste puhul on üldjuhul kontrollitud vaid toormaterjali ehk puidu kasvutingimusi, ent mitte töötlemistehnikaid. Seega on lihtne viskoosi puhul vägagi alt minna. 

Mõju kandjale

Ei ole teada, et viskoos kandjale otseselt halvasti mõjuks. Ometi võib eeldada, et kangas, mida nii tugevate keemiliste vahenditega töödeldakse, võib pikapeale ka inimese nahale mõju avaldada. Lisaks sellele võib viskoos olla üsna ebapraktiliste omadustega, kuna materjal ei hoia sooja, ei ima kuigi palju niiskust ega lase ka nahal hingata. Seega on enda tervisest ja heaolust hoolival tarbijal mõistlikum valida kunstliku viskoosi asemel mõni looduslikum materjal või näiteks orgaaniline bambusviskoos.

Pilt: Tarzhanova/Shutterstock.com

E-ained loodusest ja laborist

E-ained loodusest ja laborist

Liha asemel: tempeh

Liha asemel: tempeh