Elevantide varjupaigad: kas eetilise turismi müüginipp?

Elevantide varjupaigad: kas eetilise turismi müüginipp?

Turism ei ole enam ammu pelgalt isiklik asi. Mööda maailma liikuvad turistide massid on aluseks meeletult suurtele tööstustele, mis edendavad sihtkohtade elu, kasvatavad majandust ja pakuvad tööd miljonitele inimestele. Turism on saanud lahutamatuks osaks meie elust. Maailmas pole ühtki riiki, mis sellest kõrvale jääks. Nagu multimiljonidollari äride puhul ikka, on ka turismil oma varjukülg. Ootuses panna võimalikult suuri rahahunnikuid taskusse, on turismitööstus õppinud ekspluateerima nii loodust, inimesi kui loomi.

Mitmed reisifirmad on lõpetanud loomaturismi vahendamise ning pakuvad turistidele alternatiive, mis ei sisalda vangistuses loomi.

Paljude loomasõprade suurimaks murekohaks on olnud metsikute loomade ekspluateerimisega tegelevad turismifirmad. Kaamelite seljas ratsutamine, delfiinidega akvaariumis ujumine, krokodillide peopesalt söötmine – need kõik on pelgalt viis meelitada raha turisti taskust välja ning panna see loomade heaolu arvelt teise taskusse. Kuna maailmas on aga suur osa rändureid, kes eredate emotsioonide ja ilusate instagrami piltide jaoks on valmis nii mõndagi tegema, kogub loomi hävitav turism jõudu.

Vangistatud eksootika

 

Seda tüüpi turismiharu ühed suurimad kannatajad on elevandid. Neid majesteetlike ja hiigelsuuri loomi üldjuhul vabalt looduses ei näe, nad on niivõrd harukordsed ja eksootilised. Seetõttu on kasvavaks probleemiks osutunud teenusepakkujad, kes kinni võetud elevantide seljas ratsutada lubavad ning selle eest suuri summasid kasseerivad.

Turismitööstuse tingimustes ei ole sageli võimalik elevantidele loomuomaseid elutingimusi luua.

Kahjuks on nende loomade elu aga kõike muud kui lilleline. World Animal Protection ehk Maailma Loomakaitseliit on uurinud turismielevantide elamistingimusi ning leidnud, et paljud elevandid peavad elama väga julmades tingimustes. Aheldatud napilt paarimeetrise köie külge, ümbritsetud rahvamasside ja valju muusikaga, piitsahoobid, näljutamine – see ei ole ühegi metslooma unelmate elu. Tänase päevani on turistide nõudlus taoliste kogemuste järgi kasvanud: inimesed otsivad endiselt võimalusi, kuidas metsloomade abil enda meelt lahutada.

Sellele turismiharule on punkti panemas hoopis reisifirmad, kellest suur osa on viimase paari aasta jooksul lõpetanud loomaturismi vahendamise ning pakkunud turistidele alternatiive, kus ühtki elusolendit vangis ei hoita. Rändurite harimine jätkusuutliku reismisviisi osas on kogumas jõudu.

Eetiline turism

Jätkusuutlikkus on saanud sloganiks, millel ei pruugi tõepõhja all olla.

Paradoksaalselt on eetilisena turundatud turismist saanud omakorda jätkusuutmatu turismiharu. Metsloomade, ja eriti veel eksootiliste metsloomade, kannatused teevad härdaks miljoneid südameid üle maailma. Kes meist ei tahaks minna päästetud elevandi juurde, teda eetilises keskkonnas paitada ning teada, et aitad loomal parimat elu elada?

shutterstock_753098554.jpg

Taolise mudeli peale on ehitatud sadu elevandivarjupaikasid üle maailma. Kõik nad lubavad sama: turvalist kohta, kus elevandid saavad elada ning mida turistid saavad külastada. Lubadustele vaatamata ei suuda paljud kohad seda paraku ellu viia. Kuna jätkusuutlikkus ja eetilisus on moes, on need sõnad saanud sloganiks, millel ei pruugi mingit tõepõhja all olla.

Loomade varjupaikade külastamine iseenesest ei pruugi olla halb asi. Turism aitab katta loomadega seotud suuri kulusid nagu väärilised elutingimused, täisväärtuslik toit ja vajalikud meditsiinilised vahendid. Varjupaikades vabatahtliku töö tegemine aitab personaliga seotud kulusid madalal hoida ning võib pakkuda väärtuslikke teadmisi nii vabatahtlikule kui institutsioonile. Oluline on aga see, et enne ühegi loomadega seotud organisatsiooni toetamist peaks tegema kindlaks, mis organisatsiooni huvides tegelikult on – kas raha või loomad.

Eetika: müügistrateegia või tegelikkus?

Uskudada saab vaid nende varjupaikade lubadusi, kes loomadele ruumi annavad ning ebaloomulikke vaatemänge ei luba.

Ka eksootiliste elevandivarjupaikade puhul on tegelikult mõned päris lihtsad nipid, mille järgi paiga eetilisust hinnata. Igasugune meelelahutusprogramm on üldjuhul üles ehitatud vaid turistide ligitõmbamiseks ega peegelda looma tegelikke vajadusi. Mitmetunnised vee-sessioonid, kus turistid saavad elevantidega koos basseinis mängida ja loomi pesta? Turism. Igal täistunnil toimuvad etendused, mille peaosas on elevant? Turism. Vaatemängud, kus elevandid mängivad palli? Turism. Oksjon, kus müüakse pilte, mida elevandid on londi vahele pistetud pintsliga maalinud? Turism.

Loomade tegelikes huvides on elada rahulikult piisavalt suure maa-ala peal ning otsustada ise, millal nad soovivad inimestele lähemale tulla ning millal massidest eemale hoida. Seega tasub uskuda vaid nende varjupaikade ilusaid lubadusi, kes päriselt loomadele ruumi annavad ning külastajatele ebaloomulikke vaatemänge ei luba.

Ka turistidena peaksime võtma tõsiselt enda võimu tööstuse suunda mõjutada.

Ka turistidena peaksime võtma tõsiselt enda võimu tööstuse suunda ja loomade elutingimusi mõjutada. Mida rohkem külalisi käib vaid eetilistes varjupaikades, seda enam neid ka juurde tekib. Lõppeks ei soovi ju keegi, et meie sotsiaalmeedia piltide pärast mõni elusolend oma turvalisest kodust peaks sunniviisiliselt lahkuma. Nii elevandid, delfiinid kui ka muud elusolendid on piisavalt eksootilised oma loomulikus elukeskkonnas, ilma pasunate, vilede ja pallimänguta.

Ülevaatliku nimekirja, milliseid varjupaiku toetada ja milliseid mitte, leiab siit.

 

Allikas: The Guardian

Pildid:  siete_vidas/Shutterstock.com

Maailma üks intelligentseim loomaliik hävimisohus

Maailma üks intelligentseim loomaliik hävimisohus

Kuidas lugeda erinevaid märgistusi tootel?

Kuidas lugeda erinevaid märgistusi tootel?