Maailma üks intelligentseim loomaliik hävimisohus

Maailma üks intelligentseim loomaliik hävimisohus

Orangutanide liigi täielikule väljasuremisele võib isegi veel meie põlvkond tunnistajaks olla.

Orangutanid on praegusel ajal üks ohustatumaid loomaliike maailmas. Orangutanide elukeskkonda Indoneesias ja Malaisias hävitatakse nii laiahaardeliselt, et nende täielikule hävimisele võib isegi meie põlvkond tunnistajaks olla.

Orangutanidega jagame me ligi 97% ulatuses sama DNA-d.

Tegelikult ei ole orangutanid inimestest kuigi erinevad. Loomad kuuluvad hominiidide sugukonda, mida eesti keeles tuntakse ka kui inimlaste sugukonda. Inimlaste alla kuuluvad lisaks ka veel šimpansid, gorillad ja inimesed. Orangutanidega jagame me ligi 97% ulatuses sama DNA-d. Tegu on inimese järel maailma kõige intelligentsema loomaga.

Ometigi on selle liigi säilimine tõsises ohus. Praeguste prognooside järgi võivad säilinud liigid Sumatra (Pongo abelii) ja Bornea (Pongo pygmaeus) orangutanid kaduda järgmise kümne aasta jooksul. Nad on klassifitseeritud kui kriitiliselt ohustatud liigid. Orangutanide hävimine ei ole paratamatus, vaid täielikult inimtegevuse tagajärg.

 

Miks orangutanid hävivad?

Vihmametsade hävitamine

Nagu paljude teistegi eksootiliste loomade puhul, on vihmametsadel orangutanide säilimise juures võtmeroll. Koos massilise vihmametsade hävitamisega kaotatakse ka paljude loomaliikide elukeskkond. Vihmametsi hävitatakse Kagu-Aasias ja mujal maailmas põllumajanduse jaoks. Saadud maad kasutatakse peamiselt palmiõli tootmiseks, mis väga levinud komponent nii toidukaupade kui hügieeniproduktide sees. Palmiõli on meie aja üks ebaeetilisemaid tööstuseid, mille tõttu kannatavad nii orangutanid kui lugematud teised vihmametsades elavad loomaliigid.

 

Ebaseaduslik lemmikloomade kaubandus

Orangutanipojad liiguvad oma emaga paaris kuni ligikaudu kümnenda eluaastani.

Teatud inimgrupile on eksootiliste lemmikloomade omamine justkui staatuseküsimus. Kuigi orangutanid on kriitilises väljasuremisohus, eksisteerib tänaseni inimesi, kes on valmis ebaseaduslikult hangitud inimahvide eest suuri summasid välja käima. Kliendid ei pruugi teadagi, mis toimub selle kaubanduse kulisside taga.

shutterstock_1005973213.jpg

Orangutanipoegadel on kombeks liikuda emaga paaris kuni ligikaudu kümnenda eluaastani, mil loomad iseseisvuvad. Kaubanduse jaoks püütakse noored loomad kinni ja nende emad tapetakse. Ebaseaduslik orangutanide kaubandus seega röövib ja tapab loomi ning võtab neilt ka võimaluse edaspidi reprodutseeruda.

 

Jaht lihale

Lisaks eelmainitule on Aasias ka nõudlus orangutanide liha järgi. Lisaks eelmainitud tööstustele on levinud praktika käia vihmametsades orangutane jahtimas, et nende liha süüa või maha müüa. Jaht on loomulikult illegaalne, kuid klientide nõudluse rahuldamiseks tegutseb tööstus ikka edasi.

 

Kuidas orangutane aidata?

Orangutanide lugu ja olelusvõitlus läheb korda paljudele inimestele üle maailma. Selleks, et ahvide käekäiku ja elamistingimusi parandada, on võimalik nii mõndagi ära teha.

Mida vähem inimesed palmiõli sisaldavaid tooteid tarbivad, seda vähem palmiõli juurde toodetakse.

Esiteks saame igaüks vaadata üle enda tarbimis- ning käitumisharjumused. Mida vähem inimesed palmiõli sisaldavaid tooteid tarbivad, seda vähem palmiõli juurde toodetakse. Seega on suure tähtsusega, et võimalusel iga teadlik klient valiks tooteid, mis palmiõli ei sisalda

Sarnaselt tarbimisharjumustele on oluline ka meie käitumine turistidena. Külastades Kagu-Aasiat tasub eriti hoolega tähele panna, et hetketrendidega kaasa ei läheks – ohustatud liikide liha söömine või nende kulul meelt lahutamine ei ole mitte mingil kujul jätkusuutlik.

Kel on soovi orangutanide elukeskkonna säilitamisele veelgi suuremat mõju avaldada, saab toetada ka erinevaid loomakaitsega tegelevaid organisatsioone. Küll aga soovitame selleks korralikku eeltööd teha, olemaks kindel, et annetus ka tõesti õigesse kohta jõuab.

 

Kas teadsid?

  • Orangutanid on väga intelligentsed nind õpivad vaatluse teel. Maailmas on olnud palju juhtumeid, kus orangutan on loomaaiast põgenenud, sest on kaugelt jälginud, kuidas valvur ukse lahti lukustab ning seejärel on loom seda ise jäljendanud.

  • Keskmine orangutan on umbes 6-aastase inimese mõistusega ja oskab kasutada tööriistu.

  • Orangutanid pole mitte lihtsalt inimese sarnased loomad, vaid mängivad maailma ökosüsteemis äärmiselt tähtsat rolli. Orangutane kutsutakse vihmametsade aednikeks, sest nad on peamised taimede seemnete levitajad ning seega hoolitsevad metsa liigirohkuse eest. See on omakorda hädavajalik teistele vihmametsa elanikele, nagu näiteks tiigritele, India elevantidele ja Sumatra ninasarvikutele.


Allikad: TheOrangutanProjectWWF Panda

Pildid: Sergey Uryadnikov/Shutterstock.com

Üleilmne koristuspäev kui muutuse algus

Üleilmne koristuspäev kui muutuse algus

Elevantide varjupaigad: kas eetilise turismi müüginipp?

Elevantide varjupaigad: kas eetilise turismi müüginipp?