Kiirustav tervishoid: arstid kuulavad patsiente keskmiselt 11 sekundit

Kiirustav tervishoid: arstid kuulavad patsiente keskmiselt 11 sekundit

Kas oled kunagi arsti juurde läinud ja tundnud, et aega oma tervisemure kirjeldamiseks napib? Tegu on väga laialt levinud probleemiga. Hiljuti Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuring leidis tervishoiusüsteemist kaks murettekitavat tendentsi: nimelt saavad vaid 36% patsientidest võimaluse arstile oma muret kurta ning keskmiselt kuulavad arstid patsienti vaid 11 sekundit. 

Kiirustav meditsiinisüsteem

Patsiendid said oma tervisemurest rääkimiseks sõna keskmiselt 11 sekundiks, enne kui meditsiinitöötaja vahele segas.

Uuringu läbiviimisel analüüsiti 112 erinevat arstivisiiti Minnesota ja Wisconsini osariikides. Vaid kolmandikul visiitidest andis arst patsiendile võimaluse ise oma tervisemured sõnastada, uurides patsiendilt tema kaebuste ja enesetunde kohta. Patsiendid said sõna keskmiselt 11 sekundit, enne kui meditsiinitöötaja kaebusele vahele segas. Kusjuures uuringus vaadeldud vastuvõttudel toimus kõige kiirem vahelesegamine juba napid 3 sekundit pärast patsiendile sõna andmist. Huvitaval kombel ei olnud aga kõik patsiendid tingimata jutukad: nimelt patsiendid, kellel lasti segamatult kõneleda, kurtsid oma muret keskmiselt ainult 6 sekundit. 

Ka patsientidepoolne napisõnalisus viitab ilmselt meditsiinisüsteemi üleüldisele kiirele loomusele. Isegi kui patsientidele antakse sõna, võivad nad tunda end koormana arsti kiires päevas. Napisõnalisus ja arstide poolne vahelesegamine pole aga aja kokkuhoid, vaid võib saada komistuskiviks patsientide haigusloos. Kaebustest möödavaatamine ja patsientidele vahele segamine võib viia olukorrani, kus tõsised tervisemured jäävad tähelepanuta ning sümptomite põhjused välja selgitamata.  

Ajanappus on probleemiks Eestiski

Arstivisiidid jäävad isegi vajalike protseduuride jaoks tihti liiga lühikeseks ning patsiendiga konsulteerimiseks ei jää lihtsalt aega.

Eestis sarnaseid uuringuid läbi viidud ei ole, seega pole võimalik anda nii täpset statistikat Eesti arstide vastuvõttude kohta. Antud temaatikat on aga uurinud Marilin Noorem oma magistritöös „Laste vaktsineerimise alase juhendmaterjali “Räägime laste kaitsmisest” kriitiline analüüs“. Uurimistöö käigus viidi läbi ka intervjuud arstide ja patsientidega, milles puudutati ka võimalusi dialoogiks arsti ja patsiendi vahel.

Uurimuses intervjueeriti viit arsti, kes kõik kinnitasid, et arstivisiidid jäävad isegi vajalike protseduuride jaoks tihti liiga lühikeseks ning patsiendiga konsulteerimiseks ei jää lihtsalt aega. Seega tuleb visiitide ajal kiirustades protseduurid lõpuni viia ning uued patsiendid sisse kutsuda. Lähemalt saab uurimistööga tutvuda siin.

Põhjus peitub ka töökoormuses

Üheks tõenäolisemaks põhjuseks, miks arstid patsiente ära ei jõua kuulata, on lisaks lühikestele vastuvõttudele ka tervishoiutöötajate liigselt suur töökoormus. Kuigi eelmainitud uuring käsitles USA arstide ja patsientide vahelist suhtlust, võime arvata, et sarnane muster läbib ka meie tervishoiusüsteemi.

Eestis teevad arstid dokumenteeritult keskmiselt 20 lisatöötundi kuus, reaalsuses võib-olla rohkemgi.

Eestis on juba vähemalt kümmekond aastat olnud läbiv probleem pikkade järjekordadega nii perearsti, kuid veelgi sagedamini eriarstide vastuvõtul, kus arstiajad võivad olla lausa mitmeid kuid ette broneeritud.

TAI statistika järgi teeb keskmine Eesti arst dokumenteeritult 20 lisatöötundi kuus. Ületundide põhjus on suures hulgas teenindamist vajavates patsientides, aga osalt kiirustab ka raha surve üleüldist patsientide vastuvõttu tagant. Tunni- ja kuupalga suhte järgi otsustades võib ületunde olla aga oluliselt rohkem, viidates kuni 1.4 kordsele töökoormusele. Sellise koormuse ja ületöötamise juures pole eelkirjeldatud miinused tervishoiusüsteemis üllatuseks.

Pilt: FocusStocker/Shutterstock.com

The Ocean Cleanup alustab täna ookeanide koristamist

The Ocean Cleanup alustab täna ookeanide koristamist

DIY: imelihtsad puuviljakotid

DIY: imelihtsad puuviljakotid