Eesti ei täida Euroopa Liidu nõudmisi prügikäitlusel

Eesti ei täida Euroopa Liidu nõudmisi prügikäitlusel

Septembrikuu lõpp üllatas eestlasi uudisega prügimaastikult. Nimelt teatas Euroopa Komisjon, et Eestis ei vasta prügi ringlusesse võtmine seatud nõuetele ning praegusel kursil jätkates võib see Eesti Vabariigile tuua kaasa märkimisväärse rahatrahvi. Probleemidega tutvumiseks ja soovituste jagamiseks anti Brüsselis välja Eestile suunatud hoiatuskiri. Eesti on üks 14st EL-i liikmesriigist, kes oma kohustusi ettenähtud tempos veel täitnud ei ole. 

Probleemid jäätmekäitlusel

Eestis saadetakse uuesti ringlusesse vaid 28% prügist.

Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud otsusele on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud 2020ndaks aastaks ümber töötlema vähemalt 50% tekkivast prügist. Tähtajani on veel napilt üle aasta aega, kuid Eurostati andmetel saadetakse Eestis uuesti ringlusesse vaid 28% prügist. Vähese ümbertöötlemise põhjustena toob Euroopa Komisjon välja Eesti struktuursed probleemid, kohalike omavalitsuste puudulikud vahendid ning erinevused tekkivate jäätmete ja prügiveo vahel. Lisaks kommenteeriti Eesti majapidamiste väheseid stiimuleid prügi sorteerimiseks. 

Pandimärgita pakendeid tootvad ettevõtjad peaksid oma kulude eest korraldama regulaarse üle-Eestilise pakendiveo klientide kodudest.

Hoiatuskirjas on välja toodud meetodid, kuidas praeguseid kitsaskohti võimalikult efektiivselt lahendada ning mis meetoditega seatud eesmärkidele lähemale jõuda. Ettevõtjates tekitab muret Komisjoni tungiv soovitus kõik pandimärgita müüdud pakendid müüja poolt tasuta ära vedada — praktikas tähendaks see, et ebastandardseid pakendeid tootvad ettevõtjad peaksid oma kulude eest korraldama regulaarse üle-Eestilise pakendiveo klientide enda kodudest. Lisaks pakuti hoiatuskirjas välja, et kohalikke omavalitsusi peaks motiveerima ebapiisava ümbertöötlemise trahvimisega. 

Prügipõletusele piirangud peale

prügipõletus.jpg

Üks läbi käinud soovitus puudutas prügipõletamise maksustamist. Kui tänasel päeval läheb Eestis ümbertöötlemisele 28% prügist, siis 17-20% jäätmetest lõpetavad prügimäel. Pea kõik ülejäänud jäätmetest kuulub põletamise alla, mis kaotab küll prügi meie silme eest, kuid toob endaga kaasa mitmeid tõsiseid tagajärgi. Mitteorgaaniliste jäätmete põletamine vabastab kasvuhoonegaase, mis tekitavad osooniauke ja kiirendavad globaalseid kliimamuutusi. Euroopa Liit on võtnud nõuks prügi põletamist ühiselt oluliselt piirata ning see eeldab, et teiste riikide hulgas astub ka Eesti vajalikke samme.

Äripäevale kommentaari andnud MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni juhatuse liikme Siret Kivilo hinnangul on üle-Euroopalisel strateegial vaja Eestis üleminekuaega, et tõsta rahva teadlikkust ning kasvatada riigi prügisorteerimisvõimekust. 

Pudel T-särgiks

Prügi teke ja selle käitlemine on kriitiliselt seotud kõigi tänaste keskkonnaprobleemidega — prügi põletamine kiirendab kliima soojenemist, veekogude reostus hävitab mereloomi ja linde, mikroplastikut leidub isegi meie joogivees, mõttetu pakendite hulk hävitab maakera ressursse. Jäätmete ümbertöötlemine aitab lahenduse leida kõigile suurematele probleemidele.

Kui kogu maakera võtaks ringlusesse 50% tekkivast prügist, ei seisaks me kümne aasta pärast enam kliimakatastroofi ukse ees. Ümbertöödeldud klaasist, plastikust ja paberist saab toorainele anda uue elu — heal juhul isegi kaks, kolm või seitse korda. Taaskasutatud plastpudelitest sünnivad mööbel, vaibad ja T-särgid (ning ärge kirtsutage nina — ega naftast toodetud polüester kuidagi nahasõbralikum pole, ometigi on poed polüesterrõivaid täis), alumiiniumpurkidest saavad jalgrattad ja lennukiosad, klaasist asfalt ja palju muud.


Pildid: bensliman hassan, Charly Morlock/Shutterstock.com

Digitaalhügieeni osa keskkonnahoius

Digitaalhügieeni osa keskkonnahoius

Toidurassism Euroopa kahetises toidukvaliteedis

Toidurassism Euroopa kahetises toidukvaliteedis