Eestlased kulutavad nelja planeedi jagu ressursse

Eestlased kulutavad nelja planeedi jagu ressursse

Alates suve teisest poolest on suur osa välis- ja kodumaistest meediast tõmmanud tähelepanu erinevate rahvaste ressursitarbimisharjumustele. Nimelt oli tänavu 1. augustil ökoloogilise võla päev. Mida see tähendab? Kahjuks ei midagi lootusrikast.

2018. aastal on inimkond seitsme kuuga ära kasutanud sama palju ressursse kui planeet Maa ühe aasta jooksul toota suudab.

1. augustiks oli inimkond kasutanud ära sama palju ressursse kui planeet Maa ühe aasta jooksul toota suudab. Järelikult oleme viimased poolteist kuud sisuliselt võlgu elanud, kasutanud vett, toitu, elektrit, gaase, põlevkivi ja naftat, mida planeet meie tarbimisele vastavas suurusjärgus toota ei jõua. Veel 1970ndatel kasutas inimkond oluliselt vähem ressursse kui Maa toota jõudis, kuid nüüdseks elame juba viis kuud aastas üle oma võimete. Praeguste harjumuste säilitamiseks vajaks maailm 1.7 planeedi ressursse. 

Global Footprint Network GFN ehk Ülemaailmne jalajälje võrgustik on läbi viinud ulatuslikud uuringud, missugused tööstused maakera ressursse kõige enam kulutavad. Lisaks on GFN pannud võrdlusesse riikide tarbimisharjumused ja nende vastavuse planeedi ressurssidega. Tulemuste saamiseks võeti arvesse nii metsatööstust, veekogude kalavarusid, bioloogilise mitmekesisuse kadu, süsinikdioksiidi vallandumist atmosfääri ja muid faktoreid. 

Uuringu tulemuste järgi elavad 86% maailma riikidest üle oma ökoloogiliste võimete ehk ökoloogilises defitsiidis.

Üheks vaieldamatuks faktoriks looduslike ressursside ületarbimise puhul on liha- ja piimatoodete tarbimine. Teadlased nii ÜROst, Maailma Terviseorganisatsioonist WHOst, Harvardi ülikoolist kui muudest keskkonnakaitsele spetsialiseerunud organisatsioonidest ja asutustest on ühel häälel kinnitanud, et loomse toidu osakaalu vähendamine aitaks märgatavalt kaasa globaalse soojenemise pidurdamisele ja näljahäda vähendamisele.

Uuringu tulemuste järgi elavad 86% maailma riikidest üle oma ökoloogiliste võimete ehk ökoloogilises defitsiidis. Nagu arvata, on nende hulgas suured tööstusriigid, nagu näiteks Hiina (kasutab 2.2 planeedi jagu ressursse), Jaapan (kasutab 2.8 planeedi jagu ressursse) ja USA (kasutab aasta jooksul viie planeedi jagu ressursse). 

Ressursikadu Eestis on samas suurusjärgus Austraalia ressursside kulutamisega.

Üheks suuremaks jahmatajaks on selles nimekirjas aga Eesti. Nimelt kroonib Eesti täiesti nimekirja esiosas, jäädes väga napilt alla Austraalia rahvastikule, kes vajaksid oma tarbimisharjumuste jaoks 4.1 planeeti. Austraalia ökoloogilise võla päev oli sel aastal juba 30. märtsil. Eesti ei jäänud aga paraku sugugi alla.

 Ida-Eesti põlevkivitööstus avaldab suurt mõju riigi ökoloogilisele jalajäljele.

Ida-Eesti põlevkivitööstus avaldab suurt mõju riigi ökoloogilisele jalajäljele.

Kõrge liha- ja piimatarbimine ja Ida-Eestit laastav põlevkivitööstus töötavad paraku keskkonnasõbralike liikumiste vastu.

Eestlaste ökoloogilise võla päev oli juba 31. märtsil. Seega kui kogu maailma populatsioon tarbiks ressursse samal määral nagu Eesti, oleks vaja tervelt 4.1 planeeti, et sellist tarbimist võimaldada. See number tundub metsaga kaetud väikse riigi jaoks uskumatult kõrgena. Paraku nullivad nii kõrge liha- ja piimatarbimine kui ka Ida-Eestit laastav põlevkivitööstus Eestis kodanikualgatustena sündinud keskkonnasõbralikele liikumiste saavutused.

Kuigi Eesti metsad ja liigirohkus paigutab riigi näiliselt positiivsele positsioonile, peame tõsiselt tegelema ka maapõues peituvate probleemidega ning tegema kindlaks, et meie keskkonnaharjumused liiguvad täiskäigul jätkusuutlikkuse poole. Täpsemat infot Eesti ja teiste riikide kohta leitud andmete kohta leiab Footprint Networki kodulehelt

Allikad: Business Insider, GFN

Pildid: Rasta777/Shutterstock.com

Teadliku toitumisega Alzheimeri vastu

Teadliku toitumisega Alzheimeri vastu

Pakendivabad kauplused: e-poodide eri

Pakendivabad kauplused: e-poodide eri