Euroopa kaubanduse mõju vihmametsadele

Euroopa kaubanduse mõju vihmametsadele

Vihmametsade süstemaatilisel hävitamisel on kogu maailma ökosüsteemile traagiline mõju. Sellesse panustab teiste seas aga ka Euroopa kaubandus, millel on märkimisväärne roll metsatustumine juures. Jätkusuutmatute kaupade importimine ning nende tarbimise julgustamine on põhjus, miks niivõrd laastavate tööstuste tegevus saab maailma kõige haavatavamates piirkondades mitte ainult jätkuda, vaid ka ühtlases tempos kasvada. 

Hävitamise taustalugu

Vihmametsade hävitamine sai eriti suure hoo sisse 2000ndatel aastatel. Võrreldes omavahel 1990ndaid ja 2000ndaid aastaid, kasvas vihmametsade metsatustumine iga-aastaselt 8.5% ning ürgmetsade hävitamine kasvas järsult lausa 25%. Troopiliste metsade hävitamine kasvas pindalalt kuni 2017. aastani, mil hävitati meeletud 16 miljonit hektarit vihmametsasid. Viimase 15 aastaga on troopiliste metsade metsatustumine maailmas lausa kahekordistunud.

Prognoositavalt saab käesoleva aasta kohta esimest korda sel milleeniumil öelda, et metsa hävitamine on aeglustunud. Seda aga eelkõige põhjusel, et viimase paari aasta jooksul on mahavõetud metsa kogus hüppeliselt suurenenud ning hävitatavat vihmametsa polegi enam nii palju järgi. Metsi hävitatakse nii puidu ja tselluloosi saamiseks, loomafarmide ja põllumaade rajamiseks ning kaevanduste loomiseks. 

Vihmametsade tähtsus

Meie jaoks kõige lähemad vihmametsad asuvad Skandinaavias.

Vihmametsadel on väga oluline roll maailma ökosüsteemi juures. Üle 50% kõigist maailma looma- ja taimeliikidest elavad troopilistes vihmametsades. Kusjuures vihmametsad pole omased ainult Lõuna-Ameerikale, vaid neid leidub igas maailmajaos peale Antarktika, mille kliima vihmametsadele ei sobi. Meie jaoks kõige lähemad vihmametsad asuvad Skandinaavias. Veidi klišeelik väide, et vihmametsad on planeedi kopsud, vastab iseenesest tõele — vihmametsade liigirohkus mängib suurt rolli kliima stabiliseerimise, süsinikdioksiidi töötlemise ja joogivee varude säilitamise juures.

Vihmametsade hävimine tõukab kliimasoojenemist oluliselt tagant.

Viimaste aastate looduskatastroofid on samuti seotud vihmametsade hävitamisega: vihmametsade kadumine on otseselt seotud nii üleujutuste, põua kui ka metsatulekahjudega. Vihmametsade poolt reguleeritud temperatuur ja sademed aitavad hoida kogu maailmas tasakaalu, kuid metsatustumine hävitab sellesama tasakaalu väga kiiresti. Metsaraadamise tõttu vabastatud kasvuhoonegaasid mõjuvad drastiliselt maailma kliima stabiilsusele ning tõukavad kliima soojenemist oluliselt tagant. Võib arvata, et ka möödunud suve ülemaailmne kuumalaine oli vihmametsade hävitamisest tulenevate tagajärgede esimene vaatus. 

Euroopa ja vihmametsad

Tarbimisprotsessi muudatus peaks olema Euroopa Liidu initsiatiiv.

Suur osa metsade võetakse maha tööstuste nimel: palmiõli, soja ja kakao on vaid mõned toodetest, mida tarbime ökosüsteemi stabiilsuse hinnaga. Enamik eelmainitud produktidest on kasvatatud ning toodetud jätkusuutmatul ja lausa keskkonda kahjustaval viisil ning nende tarbimine suurendab tööstuste mõjuvõimu veelgi enam. Euroopas on meil valik: me võime tarbida taskukohast kohalikku toorainet või toetada globaalset heaolu ohtu panevaid suurkorporatsioone. Seda valikut ei saa aga täielikult tarbija vastutuseks pidada, vaid tarbimisprotsessi muudatus peaks olema Euroopa Liidu initsiatiiv.

Õlipalmi viljad, millest pressitakse palmiõli.  Pilt:    Shutterstock.com

Õlipalmi viljad, millest pressitakse palmiõli. Pilt: Shutterstock.com

Euroopa, olles maailma kõige suurem kakaoimportija ning teine suurem palmiõli importija, peaks praktiseerima eetilisemat lähenemist importtööstuse osas. Iga selline valik peegeldab eurooplaste väärtushinnanguid: kuni jätkub üle-liiduline jätkusuutmatu toodangu massiline import, oleme vastutavad vihmametsade hävimise ning sellest tingitud kliimamuutuste eest.

Euroopal tasuks eeskuju võtta näiteks Norrast, kus on täielikult keelatud vihmametsade hävitamise taga seisvate tööstuste toodangu tarbimine, sealjuures näiteks ka laiatarbe palmiõli importimine. Oleks aeg teistelgi valitsustel aru saada, et tähtis pole mitte vaid see, millist põllumajandust me ise harrastame, aga ka see, mida me oma valikute ja rahakotiga toetame. 

Pilt: kakteen/Shutterstock.com

#minukeskkond: Grete Riim ja Mihkel Tamm

#minukeskkond: Grete Riim ja Mihkel Tamm

Vaade tulevikku: mis saab prügist?

Vaade tulevikku: mis saab prügist?