Kasvav taimetoidu trend Läänemaailma lihatarbimise kõrval

Kasvav taimetoidu trend Läänemaailma lihatarbimise kõrval

Maailmas, eelkõige jõukamas Läänemaailmas, kogub aina populaarsust taimetoitlusest inspireeritud liikumine. Taimetoitlaste ja veganite arv tõuseb iga-aastaselt nii Euroopa riikides kui Põhja-Ameerikas.

Hinnanguliselt 0.5% soomlastest ja 4% rootslastest on täistaimetoitlased ehk veganid.

2017. aasta küsitluste hinnangul on ligi 3% USA rahvastikust täistaimetoitlased ning 6% vegetaarlased ehk taimetoitlased, kes on loobunud lihast, kuid tarbivad endiselt muna või piimatooteid. Suurbritannia hiljutise uuringu alusel on lausa 5.3% saareriigi rahvastikust veganid. Statistikat on ka meie lähedalt: hinnanguliselt 0.5% soomlastest ja 4% rootslastest on täistaimetoitlased ehk veganid, kes on loobunud kõigist loomsetest produktidest oma toidulaual ja riidekapis. 

Taimetoitlased ja fleksitaarlased

Lisaks end teadlikult taimetoitlasena määratlevatele inimestele on maailma jõukamates riikides aga kasvamas taimetoiduhuviliste liikumine. Üldjuhul on tegu inimestega, kes hoolivad keskkonnast ja oma tervisest, kuid kel pole valmisolekut või huvi täielikult taimetoidulisele elustiilile pühenduda. Lääne aina tõusev valmisolek teenindada taimetoitlaste huvisid tõstab ka omnivooride tähelepanu: trendikad uued restoranid, huvitavad road, ootamatud maitseelamused — need tõmbavad ka segatoidulisi veganmaailmaga tutvust tegema.

Ka fleksitaarlaste pistelised lihavabad otsused avaldavad positiivset mõju nii keskkonnale kui nende enda tervisele.

Nii mõnigi segatoiduline seab lõuna ajal sammud taimetoidurestorani või ostab poest ainult vegantoite, et oma lihatarbimist vähendada. Maailm on selle fenomeni esindajatele lausa nime pannud: flexitarian ehk fleksitaarlane ehk pühapäevataimetoitlane. Mõned katsetavad taimetoiduga kord kuus, teised kolm korda nädalas, mõned asendavad iga päev ühe toidukorraga täistaimse toiduga. Taimse toidu tarbimise suurendamine mõjub igal juhul hästi. Isegi kui pühapäevataimetoitlased ei soovi loomseid toite täielikult välistada, avaldavad ka nende pistelised lihavabad otsused positiivset mõju nii keskkonnale, nende enda tervisele kui ka üleüldisele taimetoidu levimisele. 

Taimse toidu trend

Loomade jaoks pole oluline, kas sööd veganburgerit moe pärast või maitse pärast.

Taimsed restoranid ja vegantoodete valmistajad usuvad, et märkimisväärne protsent nende klientuurist ei ole tegelikult taimetoitlasedki. Näiteks Varssavis asuva veganrestorani Krowarzywa peakoka Kornel Kisala sõnul tarbib ilmselt üle poole nende klientuurist tegelikult ka liha, kuid inimesed tahavad proovida midagi uut ning anda oma organismile lihatarbimisest veidike puhkust. „Loomade jaoks pole oluline, kas sööd veganburgerit moe pärast või maitse pärast,“ kinnitas Kisala, et inimeste toitumisharjumused veganrestoranist väljaspool ei pane teda muretsema.

restaurant.jpg

Sarnast trendi võime näha isegi Eesti taimetoidumaastikul, kus vegan restoranid on pidevalt pilgeni täis ning toidupoodides saavad taimetoiduletid esimesena tühjaks, sest uusi keskkonna- ja loomasõbralikke tooteid tahavad proovida kõik, mitte vaid taimetoitlased. Nii on taimetoitlus ühtaegu trendikas, keskkonnasäästlik, eetiline kui ka majanduslikult kasulik. 

Kasvab ka lihatarbimine

Arenguriigid tarbivad iga-aastaselt umbes 3% rohkem lihatooteid kui varem.

Olgugi, et taimne liikumine on aina kiiremini hoogu kogumas, tõuseb paradoksaalselt järjest ka globaalne lihatarbimine. Arenguriigid tarbivad iga-aastaselt umbes 3% rohkem lihatooteid kui varem. See on mõistetav — mida paremaks muutub inimeste ja riikide üleüldine majanduslik seis, seda enam on neil vahendeid liha tarbimiseks. Seejuures ei ole juttu kolm-neli korda päevas keeduvorsti ja peekoni söömisest, vaid pigem kord nädalas liha valmistamisest, nagu ka Eestis enne käesolevat milleeniumi kombeks oli. Lihatarbimine tõuseb käsikäes taimetoiduga ka jõukamates riikides. ÜRO hinnangul on 1991. aastast alates tõusnud rikkamate rahvuste lihatarbimine iga-aastaselt 0.7%. 

Kust need numbrid siis tulevad? Kas me sööme siis rohkem liha või taimetoitu? Arvestades, millistes kogustes toitu me Eestiski ära viskame — ja kui palju viskavad kauplused ning tootjad ise! — ei oleks isegi imekspandav, kui osa meie statistilisest lihatarbimisest maanduks hoopis prügikastides.

Miks tarbib jõukamate riikide rahvastik rohkem taimseid alternatiive? Sest neil — ja meil — on võimalik seda teha.

Olgugi et Läänemaailma kogu lihatarbimise kõrval on taimsete alternatiivide tarbimine veel marginaalne, indikeerivad lihatootjate meeleheitlikud reklaamikampaaniad ning riikide ja ka näiteks Euroopa Liidu poolt välja makstavad loomafarmide toetused, et klientuur sellele tööstusele võib olla hääbumas. Kui küsida, miks tarbib jõukamate riikide rahvastik vähem liha ja rohkem taimseid alternatiive? On selge, et inimeste individuaalsed ajendid on erinevad, kuid kokkuvõttes jõuab ilmselt igaüks välja sama vastuseni: sest neil on võimalik. Sest meil on võimalik. Meil on võimalik valida töödeldud liha asemel tervislikumaid maitsvaid alternatiive ning teha seda endale sobivates tingimustes. 

Allikas: The Economist

Pilt: Shutterstock.com

Jätkusuutlik püsimetsandus lageraie asemel

Jätkusuutlik püsimetsandus lageraie asemel

Taimetoit päästab maailma

Taimetoit päästab maailma