Maailma suurim riidekapp tõmbab tähelepanu ületarbimisele

Maailma suurim riidekapp tõmbab tähelepanu ületarbimisele

Egiptuses, mis ei ole just tuntud oma keskkonnasõbraliku eluviisi poolest, viidi 2018. aasta lõpus läbi ainulaadne projekt. Keskkonnaaktivistid ehitasid Kairos asuvasse populaarsesse Mall of Arabia kaubamaja fuajeesse maailma kõige suurema riidekapi, milles demonstreeriti 3000 riideeset. Just nii palju riideesemeid kannab keskmine inimene oma elu jooksul. 

Taaskasutusse annetamise kahetine mõju

Väljapaneku irooniliselt teostatud idee oli ühest küljest näidata hobitarbijatele, kui palju nad elu jooksul riideid ostavad ning samal ajal juhtida tähelepanu ka riiete annetamisega kaasas käivale vastuolule. Nimelt õigustavad paljud oma ostuharjumusi sellega, et igavaks muutunud riided annetatakse teise ringi kauplustele ja abivajajatele. Rõivaste annetamine aga ei suuda täna enam kogu masstootmise kõrval tarbimisringi tasakaalustada.

Pilt: Clothing The Loop/   https://www.clothingtheloop.org

Pilt: Clothing The Loop/https://www.clothingtheloop.org

Kuna jõukamad riigid tarbivad ja annetavad meeletutes kogustes riideid, on teise ringi kauplused üldjuhul pilgeni ülekoormatud. Seda tendentsi näeme ju Eestiski, kus kiirmoekettide odavamad rõivad maksavad vaid 3-5€, jäädes samasse hinnaklassi teise ringi kaupluste toodetega. Miks aga peaks eelistama kasutatud rõivaid, kui sama hinnaga saab uusi? Samal ajal kujundab riideeseme madal hind üldisemat suhtumist rõivastesse: jõukamates ühiskondades näivad riided aina enam nihkuvat kui mitte ühekordsete tarbeesemete, siis igatahes aina lühema elueaga hooajakaupade kategooriasse. Ka rõivabrändide turundus on sageli just tarbija hetkemeeleolule reageerimisele üles ehitatud – riietusest on saanud just t ä n a s e identiteedi ja väärtushinnangute väljendus.

Eestlaste emotsiooniostud ei peaks mingil juhul Aafrika ettevõtlust pärssima. 

Ja olgugi, et kogumiskasti viimine on parem idee kui rõivaste saatmine prügimäele, ei jõua enamik neist siiski Euroopas uuele ringile. Lausa 70% kasutatud rõivastest saadetakse Aafrika riikidesse, kus odavate T-särkide kaubandus pärsib kohalikku käsitööd, tekstiilitööstust ja kaubandust. Meie mõtlematult ostetud H&M’i särgid võtavad töö käsitöölistelt ning teevad sealsele ettevõtlusele rohkem kahju kui kasu. Idee poolest on taaskasutus muidugi üllas idee, kuid selle mõõtmed võiksid jääda riigi piiresse. Eestlaste emotsiooniostud ei peaks mingil juhul Aafrika ettevõtlust pärssima. 

Äraviskamiskultuur ulatub riidekapist kaugemale


Sotsiaalse mõju disainerid (inglise k. social impact designersLaura Francois ja Von Wong püstitasid maailma kõige suurema riidekapi Mall of Arabia fuajeesse kõigest viie päevaga. Kuigi sõnum vähem tarbida on vastuolus 550 miljardit dollarit väärt oleva moetööstusega, on disainerite strateegilisel lähenemisel loodetavasti siiski mõju: ükski ostleja ei saa hiiglaslikust, 6000 kg kaaluvast riidekapist seda märkamata mööda jalutada. 

Ainuüksi USAs visatakse igapäevaselt ära 142 000 arvutit.

Sarnast lähenemist sotsiaalsele kunstile on disainer ja fotograaf Benjamin Wong kasutanud varemgi. 2017. aastal lõi disainer terava väljapaneku ära visatud elektroonikaseadmetest. Ainuüksi USAs visatakse igapäevaselt ära 142 000 arvutit, millest suur osa ei jõua kunagi ümbertöötlemisele. Koostöös Delliga lõi Wong visuaalseid meeldetuletusi sellest, kui mõtlematult me ühiskonna ressursse raiskame; mõistmata, et maakerale ei mahu lõpututes kogustes jäätmeid. 




Pilt: Clothing The Loop/https://www.clothingtheloop.org

Liha- ja piimatööstuse majanduslikust aspektist

Liha- ja piimatööstuse majanduslikust aspektist

Kliimamuutused viivad meid 3 miljardit aastat tagasi

Kliimamuutused viivad meid 3 miljardit aastat tagasi