Milline on Eesti metsa tulevik?

Milline on Eesti metsa tulevik?

53.9% Eesti pindalast on kaetud metsaga.

Seoses Euroopa Liidu strateegiliste sammudega keskkonnaprobleemide vähendamiseks, on pandud suurt rõhku ka raadamise piiramisele. Euroopa Komisjoni andmetel hävitati aastatel vahemikus 1990-2015 ligikaudu 3% maailma metsast. 96% raietest toimub troopilistes vööndites ehk vihmametsades. Viimase 20 aasta jooksul ei ole raadamise trend vähenenud ning metsa raiutakse endistes mahtudes. Kuigi metsatustumine on kõige kriitilisem troopilistes vihmametsades, kus raadamine on juba hävitanud tuhandeid looma- ja taimeliike, siis muutub see aina kriitilisemaks teemaks ka mujal maailmas.

Euroopa riikideski proovitakse leida kompromissi majandushuvide ja metsa jätkusuutlikkuse vahel. Pindala poolest on Euroopa põhilised metsariigid Rootsi, Soome, Hispaania ja Prantsusmaa. Protsentuaalselt on aga ka Eestis täna veel väga kõrge metsa kontsentratsioon: 53,9% Eestist on kaetud metsaga. Mõned Euroopa riigid lähenevad metsaraiele väga strateegiliselt ning hoolitsevad selle eest, et metsa istutataks vähemalt sama palju kui maha raiutakse. Näiteks Soomes on ingliskeelne mõiste „deforestation“ ehk raadamine sujuvalt suunatud mõisteks „reforestation“ ehk taas-metsastumine. 

Mis olukorras oleme aga meie Eestis? Palusime kommentaari meie metsade seisukorrale nii RMK peametsaülemalt Andres Sepalt kui Eesti Metsa Abiks liikumise juhilt Linda-Mari Välilt. 

Kas viimaste aastate raietrende vaadates on metsa liigirikkus endiselt jätkusuutlik?

Andres Sepp: Riigimetsas kavandatakse raied nii, et võimalikult pikas perspektiivis oleks eestimaalastel võimalik riigimetsa kogu tema mitmekülgsuses kasutada. Meile kõigile on oluline, et meie riigimetsad oleksid elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades, uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega kaasnevaid hüvesid.

Raietrendidest riigimetsas on täpsema ülevaate teinud Veiko Eltermann.

Erinevad liigid vajavadki erinevas vanuses metsa ja erinevaid kasvutingimusi.

Metsa elurikkus iseenesest on nii keeruline mõiste, et rääkides selle jätkusuutlikkusest, tuleks alati põhjendada, millist elurikkust täpsemalt silmas peetakse. Kas räägitakse sel juhul liigi, populatsiooni või ökosüsteemi elurikkusest, või millestki muust? Kui palju elurikkust on piisav? Kas me noortes metsades ja raielankidel olevat elurikkust ei hinda ega armasta? Palju on küsimusi, millele ei ole lihtsaid vastuseid.

Kõik metsad, sõltumata vanusest või liigist, pakuvad elupaika palju rohkematele liikidele kui esmapilgul tundub.

Täna on ühiskond seda meelt, et meie metsade elurikkus on piisav. Seejuures peab arvestama, et enamus Eesti riigimetsi on kasvama pandud peale samal kohal varasemalt kasvanud metsa raiumist. Siit saab järeldada ainult üht. Ka metsas elavad liigid ja elurikkuse määr metsades on pidevas muutmises: kuskil ajuti väheneb, kuskil jälle suureneb, olles samal ajal jätkusuutlik. Erinevad liigid vajavadki erinevas vanuses metsa, erinevaid kasvutingimusi, rohkem või vähem valgust ja taluvad vähem või rohkem konkurentsi teistelt liikidelt. Mitmekesiste tingimuste tagamiseks vaadatakse Eesti metsi tervikuna ning võetakse arvesse siin elavaid liike. Nii on Eesti metsadest 25,6% (riigimetsadest 33,3%) kaitse all, sellest omakorda 13,1% (riigimetsadest 25,3%) range kaitse all, kus mingit majandustegevust ei toimu. Samas pakuvad kõik metsad, sõltumata vanusest või liigist, elupaika ja liikumisteed palju rohkematele liikidele kui esmapilgul tundub.

Mis on kõige põletavamad probleemid seoses tänase olukorraga Eesti metsades? 

Intensiivne metsatehnika sissevool ja puidutööstuse huvi meie ressursi vastu on loonud lageraiekeskse metsamajanduse.

Linda-Mari Väli: Põhimure on kahtlemata üleraie ehk liiga kõrge raiemaht, mis on probleem nii kliima, ökoloogia kui isegi puidutööstuse ja kogu Eesti majanduse jätkusuutlikkuse perspektiivist, kuna kohalik puidutööstus tõmbub varem või hiljem paratamatult kokku, kui ressurssi enam ei jagu. Ülejäänud probleemid on tingitud suuresti just üleraiest, kuna intensiivne metsatehnika sissevool ja puidutööstuse huvi meie ressursi vastu on loonud lageraiekeskse metsamajanduse. Metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri on pidevate seadusemuudatustega liialt liberaliseerunud, hakates soosima suurte lagealade teket.

Metsaseadus on pidevate seadusemuudatustega liialt liberaliseerunud.

Valed metsamajandusvõtted on tinginud laialdase juurepessi leviku ja massilised mullakahjustused. Looduskaitsealadel raiutakse üha rohkem ning olulised puudujäägid esinevad nii raielubade väljastamise kui keskkonnajärelevalve mehhanismides, kuna hetkel on Keskkonnainspektsioonis ilmne inimeste ja tehnika puudus, mis ei lase oma tööd korralikult teha. Probleemsena näeme ka ühiskonna puudulikku kaasamist riigimetsa majandamisse ning riigi vähest tähelepanu metsa sotsiaalsetele ja kultuurilistele funktsioonidele. 

Kas RMK on mures lageraiete pärast?

Andres Sepp: RMK ei ole mures lageraiete kui sellise tegevuse enda pärast, sest RMK teab – Eesti tingimustes on metsa uuendamine selliselt, et ka meist järeltulevatel põlvedel oleks võimalik metsa tema mitmekülgsuses kasutada, võimalik ainult lageraietega.

Eesti tingimustes on metsa uuendamine võimalik ainult lageraietega.

Kõikvõimalikud ettepanekud uuendada metsi turberaietega või metsi natukene hõrendades ja viljeldes püsimetsana majandamist ei võta arvesse Eesti looduslikke tingimusi ja ei taga elujõuliste metsade säilimist tulevastele põlvedele. Lageraieid välistava tehnoloogiaga me raiuksime vaid palgipuud ja jätaksime uue metsa kasvatamise looduse hoolde või kui ka istutaksime, hukkuksid istutatud puukesed kehvade kasvutingimuste tõttu.

Noor puu tahab kasvamiseks palju valgust ja seda ei ole võimalik püsimetsamajandust viljeldes talle kindlustada. Kui aga eesmärk on puitu tulevikus mitte kasutada, siis on püsimetsamajandus täiesti omal kohal. Arvestades, et puit on täna siiski üks väheseid kiiresti taastuvaid loodusvarasid, millega asendada naftapõhiseid tooteid, ei ole näha, et puidu kasutamisest maailmas loobutakse.

Mida saaksime teha, et metsa jätkusuutlikule arengule kaasa aidata? 

eestimets.jpg

Linda-Mari Väli: Me saame poliitikutele ja ametnikele metsaprobleemide olulisust perioodiliselt meelde tuletada, nii et probleeme, mis seni on nii-öelda sahtlisse lükatud, ei saaks enam ignoreerida. Saame täiendavalt uurida ja avada metsaprobleemide tagamaid ja nende kujunemislugu meedias, et sellistest vigadest hiljem õppida. Saame propageerida säästvaid metsamajandusvõtteid metsaomanike seas või keskenduda selle puidust teiseste väärtuste kasutamisele, nagu näiteks metsaandide kogumine ja loodusturism. Lõpuks saame ühiskonnana oma metsale ja selle tervisele rohkem tähelepanu pöörata, metsa linnastumise ajastul nii-öelda mitte silmist lasta, sest tegemist on kõigi eestlaste elukeskkonna ühise osa ja ühe meie maa olulisima ressursiga. On oluline, et ka järeltulevad põlved saaksid metsa pakutavatest hüvedest osa.

Mis on Eesti metsa tulevikuväljavaated ja kui palju on Eestis 50 aasta pärast metsa?

Viiekümne aasta pärast võib Eesti mets olla teoreetiliselt nii praegusest paremas kui ka halvemas seisus.

Linda-Mari Väli: Eesti metsa tulevikuväljavaated sõltuvad suuresti arengutest nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Viiekümne aasta pärast võib Eesti mets olla teoreetiliselt nii praegusest paremas kui ka halvemas seisus. Kõige mustema stsenaariumi järgi süveneks intensiivmajandamine järk-järgult ning jätkataks senist seaduspraktikat, mis ressursi lõppemisel katsub leida lahendust raievanuste langetamisest ja metsaraiepiirangute õgvendamisest, mis omakorda kahjustab metsa ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone. Peamisteks puidukasutusteks jääksid sel juhul ilmselt bioenergeetika ja tselluloositootmine, sest kvaliteetmaterjali, millest valmistada mööblit või palkmaju, jääb sellise majandamisega üha vähemaks.

Eesti riik sõltub nii poliitiliselt kui majanduslikult üsna suurel määral puidutööstusest.

Teisalt võib vähemalt praegustele trendidele toetudes loota, et ebasäästlikule bioenergeetikale taastuvenergia toetuste maksmine lõpetatakse lähema kümne aasta jooksul, mis tasakaalustaks olukorda märgatavalt ning lõpetaks ka Eesti metsade ajamise Graanul Investi pelletiahjudesse, et neid siis laevaga Lääne-Euroopa riikide elektrijaamadesse transportida. Mulle tundub, et praegu on rahva ülesandeks piisavalt kära teha, et ärimehed ja poliitikud liigses ahnuses ja valitsuskabinettides reaalelust võõrandunult meie väärtuslikku metsaressurssi välisturul taasiseseisvumisega saavutatud võimaluste ajel kiireks rahaks ümber ei vahetaks.

Meie ülesandeks on seega muuta nii otsuste langetamise kui läbirääkimise kultuuri.

Tasuks ära märkida sedagi, et metsandusprobleemid on samaaegu ka demokraatia ja tulemusliku ühiskondliku debati probleemid. Eesti riik sõltub nii poliitiliselt kui majanduslikult üsna suurel määral puidutööstusest, samal ajal kui suurem osa rahvast pooldab säästvamat metsandusmudelit, nagu on selgitanud ka mitmed uuringud. Suurtööstuse esindajad on seevastu harjunud poliitikat üsna suurel määral kontrollima ning eitavad seetõttu liigintensiivsest metsaressursiga majandamisest tekkinud probleeme ega ole huvitatud lahenduste otsimisest, lootes, et inimesed piisavalt mõjule ei pääse ning väsivad aja jooksul. Sarnased probleemid on levinud kõikjal maailmas.

Meie ülesandeks on seega muuta nii otsuste langetamise kui läbirääkimise kultuuri, mis nõuab väga mitmekesiseid oskusi ja fokuseeritud tööd. Ajalooline kogemus näitab siiski, et häid tulemusi on võimalik saavutada. EMA panustab ja loodab igatahes muutustele.

Andres Sepp: Eesti metsa täpsete tulevikuprognoosidega on võimalik tutvuda siin.

・・・

Loe ka Eesti Metsa Abiks juhi Linda-Mari Väli kommentaari püsimetsanduse teemal “Jätkusuutlik püsimetsandus lageraie asemel”.

Pildid: Rich Carey, gdefilip/Shutterstock.com

Kuidas mõjutavad meie tarbimisvalikud Läänemere tervist?

Kuidas mõjutavad meie tarbimisvalikud Läänemere tervist?

New York: 1880ndate prügile rajatud linn

New York: 1880ndate prügile rajatud linn