New York: 1880ndate prügile rajatud linn

New York: 1880ndate prügile rajatud linn

New York, Põhja-Ameerika üks armastatumaid linnu, võitleb mitmesaja aasta taguste prügikäitlusprobleemide tagajärgedega. Linn loodi juba 17. sajandil, kuid kaks sajandit hiljem ei olnud New Yorgis veel jäätmekäitlussüsteemi välja töötud.

Prügi linnatänavatelt merre

USA kongress keelas alles 1980ndate aastate lõpus prügi vette viskamise kui ametliku jäätmekäitlusstrateegia.

New York, olles esimene linn Ameerikas, mille elanikkond küündis 1 000 000 elanikuni, vajas kiiresti võimalust tekkivate jäätmetega toime tulla. 1880ndateks aastateks olid linna tänavad väljakannatamatult räpased ning prügiepideemia avaldas traagilist mõju ka inimeste tervisele. 19. sajandi teises pooles leiti teaduslikud seosed haiguste leviku ja puuduliku prügikäitluse vahel ning viimaks, 1881. aastal, hakati jäätmeprobleemile strateegiliselt lähenema, kui loodi Department of Sanitation (DSNY) ehk spetsiaalne linna hügieeniga tegelev institutsioon.

 DSNY 1930ndatel. Pilt: DSNY

DSNY 1930ndatel. Pilt: DSNY

See aga ei tähendanud, et meri oleks edaspidi puutumata jäänud. The New York Times’i sõnul otsustas USA kongress alles 1980ndate aastate lõpus keelata prügi vette viskamine kui ametlik jäätmekäitlusstrateegia. Kusjuures 30 aastat tagasi oli New York veel ainus linn, mis seda praktiseeris. Isegi siis oli kongressi otsus New Yorgi jaoks valulik, sest linn ei olnud valmis prügi ümber töötlema ega muul kombel ringlusesse saatma. Seega kestis Atlandi ookeani seaduslik reostamine veel 100 aastat pärast DSNY loomist ning isegi napilt 21. sajandi eel oli üleminek jätkusuutlikule jäätmekäitlusele keeruline. 

Prügist tehtud saared

Rannikule kogunenud jäätmed hakkasid ajapikku moodustama tahket pinda: uut maismaad.

Jäätmeprobleem ei hõlmanud ainult konkreetselt tarbimisest tekkinud prahti, vaid ka igasugust muud prügi. Jäätmeid tekkis nii tööstustes, ehitustel kui tootmisel. Sajandite pikkune traditsioon prügi merre visata päädis sellega, et ligikaudu 80% prügist sattus Atlandi ookeanisse ning ülejäänu kogunes New Yorgi rannikule. Ajapikku hakkasid rannikule kogunenud jäätmed moodustama tahket pinda ehk sisuliselt uut maismaad. 

 Freshkills prügimärgi 1973. Pilt: Chester Higgins.

Freshkills prügimärgi 1973. Pilt: Chester Higgins.

Näited on värvikad: esialgu ainult 13 000 m2 suurusel pindalal asunud Ellis Island on pooleteistkümne sajandiga kasvanud üheksa korda suuremaks. Tänaseks on saare pindala enam kui 130 000 m2. Kuidas sai saare pindala ootamatult lausa 100 000 m2 võrra suuremaks kasvada? Kuigi ametlikud ütlused lähevad selles osas lahku, on teada, et saare ülesehitamiseks kasutati erinevaid jäätmeid, mis piirkonnas tekkinud olid. Üks populaarsemaid teooriaid on, et pindala laiendamiseks kasutati tol ajal ehituses olnud metrookäikude kaevamisest ülejäänud materjale. Materjalideks võisid olla nii kruus, muld, kivid, betoon kui muud ehitusjäägid. Tegu on otseses mõttes prügisaarega, mis võeti maismaana kasutusele.

Nii on New York üks maailma kuulsamaid prügile ehitatud linnasid. Ellis Islandiga sarnaselt on moodustunud ka Rikers Island, Battery Park City ja FDR Drive maantee. Isegi kunagine maailma suurim prügimägi on tänaseks rahvapargiks rajatud, kandes iroonilist nime Freshkills Park.

USA prügi viiakse Hiinasse

Sorteeritud prügi saadetakse teistesse riikidesse käitlusesse.

Tänase seisuga toodab New York iga-aastaselt 14 miljonit tonni prügi, mille ümbertöötlemise ega realiseerimisega USA ise ei tegele. Sorteeritud prügi saadetakse teistesse riikidesse käitlusesse, kohati lausa 12 000 kilomeetri kaugusele Hiinasse. Jäätmete postitamiseks kulutatakse aastas kuni 2.3 miljardit dollarit. Sorteeritud prügi alla kuuluvad paber-, metall-, klaas- ja plastikjäätmed. Kogu sorteerimata olmeprügi jääb aga USA piiridesse. Ligi 80% olmeprügist lõpetab lihtsalt prügimäel, suurendades järjepidevalt prügimägede pindalasid. Kõigest 20% jäätmetest jõuab energiajaama, kus prügist põletamise käigus energiat toodetakse. 

Nii toob New York meieni 21. sajandi paradoksi - vaatamata sellele, et tegu on maailma ühe suurima tarbimiskultuuriga linnaga, ei ole New York tänaseni leidnud jätkusuutlikku ja energiasäästlikku lahendust oma jäätmetega hakkama saamiseks.

Lisaks: 

Illustratiivsed pildid 19. ja 20. sajandi New Yorgi linnast ja prügiprobleemidest

Manhattani pindala suurenemine 250 aasta vältel

Pildid: discardstudies.com

Milline on Eesti metsa tulevik?

Milline on Eesti metsa tulevik?

Digitaalhügieeni osa keskkonnahoius

Digitaalhügieeni osa keskkonnahoius