Jätkusuutlik püsimetsandus lageraie asemel

Jätkusuutlik püsimetsandus lageraie asemel

Möödunud nädalal avaldasime loo, milles käsitlesime Eesti metsa seisukorda nii RMK kui Eesti Metsa Abiks liikumise vaatenurgast. Eesti metsa küsimus on tundlik ja vastuoluline teema: ühest küljest on tegu meie looduslikult taastuva ressursiga, mille tarbimine ja müümine toob riigile majanduslikke hüvesid. Teisest küljest on metsal kriitiline tähtsus ökosüsteemi tasakaalu säilitamise juures. Mõtlematu metsakäitlus võib meie loodusvarale aga pöördumatut kahju teha, hävitades liigirikkust ja ökosüsteemi tervist.

Artiklis „Milline on Eesti metsa tulevik?“ väitis RMK peametsaülem Andres Sepp oma kommentaaris, et ainus jätkusuutlik viis Eesti metsa uuendada on teha seda lageraietega. Eesti Metsa Abiks liikumise juht Linda-Mari Väli jagas EMA vaateid lageraiete asjakohasusele. 

Erinevalt lageraiest viiakse turberaie läbi kahes või isegi kolmes järgus.

“Leiame, et RMK eksib, väites, et Eestis on võimalik metsi majandada vaid lageraietega. Usume, et selle eksituse põhjused ei peitu mitte pahatahtlikkuses, vaid meie praeguse metsandushariduse puudulikkuses ja ka riigi teostatavas poliitikas.

Kui keegi väidab, et Eesti metsi pole võimalik looduslike tingimuste tõttu turberaiete või valikraiega majandada, kuna niimoodi ei ole tagatud metsa uuenemine, siis leiame, et siinkohal on eksituse põhjuseks eelkõige turberaiete ja valikraie vale läbi viimine, mis omakorda tekitab eksliku arvamuse, nagu oleks viga raieliikides. Erinevalt lageraiest viiakse turberaie läbi kahes või isegi kolmes järgus, oodates, kuni esimene lagedaks raiutud lank on tänu püsti jäetud metsale looduslikult uuenenud, ja alles seejärel raiutakse ära teine lank.

EMA eesmärgiks on läheneda metsamajandusele nutikuse ja innovatsiooni baasilt.

Turberaie puhul peab aga arvestama sellega, et ainult esimene raiejärk on võimalik teostada harvesteriga, kuna teise järgu peavad raiuma professionaalsed saemehed, kes tagavad looduslikult uuenenud raiejärgu järelkasvu säilimise. Praegusel hetkel on Eestil sedavõrd suur harvesteripark, et kõik tööd soovitakse teha harvesteriga – ka need, mille jaoks harvester tegelikult ei sobi. Teadmiste vähesuse tõttu arvatakse, et turberaie halvas uuenemises on süüdi nn looduslikud olud, kui tegelikkuses on põhjuseks harvesteride ja raskete metsaväljaveotraktorite kasutamine. Rasketehnika hävitab alusmetsa ja pöörab langi pinnase segamini.

EMA eesmärgiks on läheneda metsamajandusele nutikuse ja innovatsiooni baasilt, mitte harvesteride rohkuse ja väljaveotraktorite võimsuse järgi. Pooldame Saksamaa stiilis püsimetsanduslikku metsamajandamist ning leiame, et meil oleks võimalik targemalt majandades seenhaigustest ja ulukikahjustustest tervemat metsa kasvatada. Samas tagab püsimetsandus paremini ka metsa ökoloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised funktsioonid.

Lageraiel on äärmiselt suur majanduslik risk, kuna raie teostatakse täies mahus ehk nii-öelda täispangale mängides.

Hetkel näeme, kuidas valed metsamajanduslikud võtted ning valeinfo levimine soodustab seda, et metsaomanikud saavad laialdaste lageraiete tegemisel majanduslikku kahju ning rikuvad oma metsa väljavaated tulevikus. Lageraiel on äärmiselt suur majanduslik risk, kuna raie teostatakse täies mahus ehk nii-öelda täispangale mängides. Kui selgub, et järgmisel aastal on sama puidu hind kordades kallim, siis on metsaomanik saanud varasema lageraiega üüratu kahju osaliseks.

Asjatu riskeerimise asemel saaksime mõistliku majandamisega tagada nii püsiva sissetuleku kui ilusa metsa, kus saavad käia nii loomad kui inimesed. Meie naaberriigis Lätis on püsimetsandus ka enam üha moodi minemas ning ennast tõestamas. Usume, et Eestil oleks lätlaste senisest kogemusest nii mõndagi õppida.

Looduslikult uuenenud mets peab paremini vastu seenhaigustele ja ulukikahjustustele.

Kui me väldime kunstliku metsaistutuse vajadust, panustades loodusliku järelkasvu hoidmisele ja kasvatamisele, siis hoiab metsaomanik esiteks kokku istutuskulude pealt, mis on hektari kohta üle 1000 euro. Teisalt tagab ta oma lastele tulevikuks terve metsa, kuna looduslikult uuenenud ja tasakaalukalt majandatud mets peab paremini vastu nii seenhaiguste levikule, ulukikahjustustele kui ka kliimamuutustest tingitud katsumustele.

eestimets.jpg

Püsimetsandusele üle minemine tekitaks ka tuhandeid uusi töökohti, kuna professionaalsed saemehed saavad metsa tervisele ja kasvule märkimisväärse panuse anda. Harvesteridega raiete läbi viimine võib kahjustada ka tervete, elujõuliste puude tüvesid ja juuri, samas kui saemeeste ja kergema väljaveotehnikaga on see risk minimaalne. Suurte masinate olemus ei võimalda metsapinnast ja looduslikku järelkasvu vajalikul määral säilitada. 

On tõsi, et kuusikuid saab majandada peamiselt lageraie või veerraiega, kuna harvendusraie, valikraie ja aegjärgne turberaie soodustaks kuusiku haigestumist juurepessi. Teisalt leiame, et langid peaksid olema praegustest tunduvalt väiksemad ning lagedaks raiutud kuusikud tuleks lasta lehtpuuga (nt kasega) uueneda. Ainult sellisel juhul jõuab juurepess järgnevate aastakümnete jooksul mullast kaduda ning pealekasvanud lehtpuupõlvkonna järel saab kujundada terve kuusiku.

Juurepessist nakatunud kuusikule uut kuusikut rajades luuakse juba varakult haigestunud puistu.

RMK uuendab praegusel ajal lagedaks raiutud kuusikuid taas kuuskedega, tuues juurepessi levikut küll lageraie ettekäändeks, aga hiilides samas kõrvale tõsiasjast, et juurepessist nakatunud kuusikule uut kuusikut rajades luuakse juba varakult haigestunud puistu. Väliselt tulevad probleemid alles kolme- või neljakümne aasta pärast ilmsiks, aga juba praegu teame, et sellisest metsamajanduslikust tegevusest maaomanikele tekkivad kahjud on nii rahalises kui metsanduslikus mõttes üüratud.

Laialdased lageraied hoogustavad hirvlaste populatsiooni kasvu, kuna tinglikult kujundatakse sellega ulukitele üha suuremaid söödaalasid.

Männikuid seevastu saab hoopis teisiti majandada, kui praegune lageraiepoliitika ette näeb. Eestis oleme 150-aastased männikud pea täielikult maha raiunud ning oleme nüüd hädas sellega, et kunagised ilusad ja terved metsad uuesti kasvuteele saada. Kui üritataksegi kunstliku istutamisega uut männiistandust rajada, siis tulevad ulukid (põder, metskits ja hirv) ning söövad istanduse ära. Tegelikult on puukoolides kasvatatud istikud oma mineraalainete suure sisalduse tõttu hirvlastele tõeliseks maiuspalaks, meelitades neid hulganisti ligi.

Samal ajal hoogustab laialdaste lageraiete tegemine hirvlaste populatsiooni kasvu, kuna tinglikult kujundatakse sellega ulukitele üha suuremaid söödaalasid. Laialdaste lageraiete tõttu kontrolli alt väljunud hirvlaste populatsioon soodustab omakorda ulukikahjustuste üha laialdasemat levikut meie metsades. Seega on tegemist omamoodi nõiaringiga. Tegelikult saab männikuid aga püsimetsanduslikel viisidel väga nutikalt majandada, kusjuures raied tuleb teostada iga 4-5 aasta tagant toimuval seemneaastal, mis tagab männikute hea loodusliku uuenemise.

Metsi nutikalt majandades saame pikaajaliselt kvaliteetset puidutoorainet ja säilitame Eesti metsade ökoloogilise ja kultuurilise erakordsuse.

Lisaks seenhaigustele ja ulukikahjustustele kujundab praegune metsamajandus laialdastele tormikahjustustele vastuvõtlikud metsamassiivid. Kuna meie metsad on praeguseks hetkeks sedavõrd malelauamaastikuks raiutud, siis võib selline torm, nagu oli möödunud aastal Poolas, meil pea poole allesjäänud metsast ühekorraga maha võtta. Seda enam peame olukorda tasakaalustama hakkama, vältimaks uute tuulekoridoride teket, läänekaarest raiumist ja muud sellist, mis avab veel püsti jäänud metsad tuultele.

Eesti Metsa Abiks teeb tihedat koostööd ka Püsimetsaühistuga, mis nõustab metsaomanike selles osas, kuidas majandada oma metsi säästlikult, tuues sellega kasu nii loodusele, iseendale kui oma lastele. Metsi nutikalt ja targalt majandades saame pikaajaliselt kvaliteetset puidutoorainet, aga säilitame ühtlasi ka Eesti metsade ökoloogilise ja kultuurilise erakordsuse, mis on ühtlasi meie visiitkaardiks kogu maailmas.”

・・・

Kommentaari andis kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks juht Linda-Mari Väli. Eesti Metsa Abiks kohta saad täpsemalt lugeda kodulehelt ja Facebooki lehelt ning grupist.
Loe ka Gorilla artiklit “Milline on Eesti metsa tulevik?”

Kümme aastat puu otsas: Hambachi metsa kaitsmise lugu

Kümme aastat puu otsas: Hambachi metsa kaitsmise lugu

Kasvav taimetoidu trend Läänemaailma lihatarbimise kõrval

Kasvav taimetoidu trend Läänemaailma lihatarbimise kõrval