Magusate sortide aretus vähendab puuviljades fütokemikaalide sisaldust

Magusate sortide aretus vähendab puuviljades fütokemikaalide sisaldust

Melbourne’i loomaaed Austraalias tegi hiljuti ootamatu avalduse: nimelt otsustati lõpetada loomadele puuviljade pakkumine. Kuigi puuviljad on paljude loomade lemmikud toiduained, nägid loomatalitajad murettekitavad trendi puuviljade söömise ja loomade terviseprobleemide vahel: nimelt on puuviljad hakanud tekitama loomade ülekaalu ja lõhkuma nende hambaid. Otsus on nii resoluutne, et Melbourne’i loomaaia ahvid ei saa enam isegi banaani süüa. 

Magusamate sortide võidukäik

Melbourne’i loomaaed on otsustanud puuviljad edaspidi menüüst välja jätta ja toita loomi varasemast enam hoopis roheliste lehtköögiviljadega.

Ülekaalu ja hammaste lagunemise põhjuseks on puuviljasuhkur, mis on varasemaga võrreldes puuviljades oluliselt tõusnud. Fruktoos ei ole iseenesest halb, kuid liigsed suhkrukogused võivad loomade tervisele kiiresti kätte maksta. Inimestele on puuviljasuhkrud kasulikud ning aitavad ennetada mitmeid tõsiseid tervisehädasid, nagu näiteks südamehaiguseid ja insulti; loomadele mõjub pidev liigne suhkur aga kahjulikult. Nimelt on magusad puuviljad loomadele meelepärased ja kui nende ette asetada toitainerikas köögivili ja magus puuvili, siis valivad loomad kindlasti vaid puuviljad toidu seast välja. Nii on loomaaed otsustanud puuviljad edaspidi menüüst välja jätta ja toita loomi varasemast enam hoopis roheliste lehtköögiviljadega. 

Hapukamad ja kibedamad viljasordid on tänaseks juba suures osas asendunud magusamate sortidega.

Melbourne’i loomaaia sõnul on tegu uue probleemiga, mis on eelkõige tingitud puuviljade ja marjade sordiaretusest ning sortide geneetilisest muundamisest. Kas puuvilju muudetakse teadlikult magusamaks? Sellele on täna raske vastata, kuigi teooriaid on igasuguseid. Võimalik, et magusamate puuviljade aretamine on olnud suurtalunike viis oma toodangule nõudlust tekitada, sest suur osa tänapäeva inimestest eelistab magusaid puuvilju kibedatele või hapudele viljadele.

sordiaretus.jpg

Tõenäolisemalt on see aga juhtunud loomuliku aretuse käigus — hapumad sordid pole leidnud kuigi laia klientuuri, mistõttu farmerid on nende koguseid vähendanud ja viimaks üldse käibelt korjanud. Tulemus on kokkuvõttes siiski sama: hapukamad ja kibedamad viljasordid on suures osas juba asendunud magusamate sortidega. USA näitel on isegi legendaarselt kibedad rooskapsad müügilt haihtunud ning kauplused müüvad hoopis lapse-sõbralikke mahedamaitselisi rooskapsaid. 

Puuviljad on kaotamas tervislikke omadusi

Probleem on aga suurem kui pelgalt puu- ja köögiviljasortide müügilt kadumine. Kuigi kõrgem puuviljasuhkru kontsentratsioon ei ole tänasel kujul inimestele ohtlik, sest puuviljades sisalduvate kiudainete mõjul jõuab puuviljasuhkur valge suhkruga võrreldes aeglasemalt maksani, toob puuviljade magusamaks muutumine kaasa siiski oma kõrvalnähud. Nimelt need samad keemilised ühendid ehk fütokemikaalid, mis viljad hapukaks muudavad, on ka oluliseks toitainete allikaks.

Suhkrusisalduse tõus ja fütokemikaalide langus viljades ei pruugi olla tervisele kahjulik, kuid sellegipoolest on viljad aegamööda kaotamas oma tervislikke omadusi.

Kibedad ja hapud viljad, nagu näiteks valged greibid ja pohlad, on tuntud oma kasulike omaduste poolest südame ja veresoonkonna tervisele. Seega suhkrusisalduse tõus ja fütokemikaalide langus puuviljades ning köögiviljades ei pruugi olla küll otseselt tervisele kahjulik, kuid sellegipoolest on viljad aegamööda kaotamas oma tervislikke omadusi ning muutuvad peagi väetoitudest lihtsalt magustoiduks. 

puuviljasuhkur.jpg

Kuigi Tallinna loomaed ei ole sarnase avaldusega välja tulnud, puudutab puuviljade suhkrustumine väga tõenäoliselt ka Eesti kaubaturgu. Kuna suurem osa meie puu- ja köögiviljadest on imporditud, saame meiegi osa maailmas levinud põllukasvatustrendidest. Veelgi enam, ka Eesti talunikud paistavad eelistavat oma viljakasvatuses magusamaid sorte, seda näeb eriti värvikalt maasikahooajal. Kuni meil aga looduslikku hapukat maitset leidub, peaksime nautima oma koduaia ja -metsa saadusi, ning tulevatel aastatel metsmustikaid, pohlasid ja hapusid õunu põske varuma. Vaatamata sordiaretusele saame vähemalt Eestis veel nautida looduslike fütokemikaalidega täis laetud marju ja vilju. 

Pildid:  David Kay, Lester Balajadia/Shutterstock.com

Toidurassism Euroopa kahetises toidukvaliteedis

Toidurassism Euroopa kahetises toidukvaliteedis

Kas Pariisi kliimakokkulepe kukkus läbi?

Kas Pariisi kliimakokkulepe kukkus läbi?