Teadliku toitumisega Alzheimeri vastu

Teadliku toitumisega Alzheimeri vastu

Vaadates maailmas terviseandmeid ja statistikat, peab kurvastusega nentima, et Alzheimer pole enam harva esinev eakate haigus, vaid on muutumas lausa epideemiaks. USA-s on leitud, et juba 10% pensionäridest põeb Alzheimerit.

Alzheimeri tekke juures mängib toitumine suuremat rolli kui geenid.

Tõsiste haiguste puhul meeldib inimestele süüdistada kaasasündinud tingimusi ja geene, kuid paljude maailmas läbi viidud uuringute sõnul mängib Alzheimeri ja dementsuse tekke juures toitumine suuremat rolli kui geenid. Vaid mõnda lihtsat tervisliku toitumise põhimõtet järgides on võimalik oma tervist hoida ja aju töövõimet hilise eani säilitada. Toitumist võib kasutada kui suurepärast võimalust tõsiseid haiguseid ennetada ning elukvaliteeti ühtlaselt kõrgena hoida. 

Chicago Health and Aging Projecti raames läbi viidud uuringus leiti, et inimeste vastuvõtlikkus Alzheimerile oli otseses seoses nende poolt tarbitud küllastunud rasvadega. Patsientide puhul, kes sõid päevas kuni 25 grammi küllastunud rasvu, kasvas risk Alzheimerisse haigestuda neli korda enam kui neil, kes sõid päevas kuni 13 grammi küllastunud rasvu. 

25 grammi küllastunud rasvu saab kätte juba siis, kui süüa päeva jooksul näiteks kaks muna või üks peekoniviil.

25 grammi kõlab nagu suur kogus rasva, kuid reaalsuses sööb suure osa läänemaailmast sellises koguses küllastunud rasvu igapäevaselt sisse. Kui palju 25 grammi küllastunud rasvu toiduainetes on? Selle koguse saab kätte juba siis, kui süüa päeva jooksul näiteks kaks muna, üks peekoniviil, üks kanakoib, klaas piima ja väike külmutatud poepitsa. Väliselt võib igaüks silmi pööritada ja küsida, kes küll sööb ühe päeva jooksul peekonit ja pitsat, kuid reaalsuses peegeldab see nimekiri paljude eurooplaste päevamenüüd. 

 Neal Barnardi sõnul on kolm viisi oma aju tervise eest hoolitsemiseks. Pilt:  PCRM

Neal Barnardi sõnul on kolm viisi oma aju tervise eest hoolitsemiseks. Pilt: PCRM

Soome teadlaste sõnul ei mõjuta selline menüü mitte ainult vastuvõtlikkust Alzheimerile, vaid aju üleüldist tervist ja kognitiivseid võimeid. Soomes läbi viidud projekti Cardiovascular Risk Factors, Aging and Dementia (CAIDE) tulemused leidsid, et küllastunud rasvade regulaarne suurtes kogustes tarbimine soodustab ka dementsuse ja mäluprobleemide teket. Sama uuringu tulemuste kohaselt mõjutab toitumine Alzheimeri ja dementsuse teket oluliselt enam kui vastavad „halvad“ geenid.

Seega ei ole tervisehädades alati süüdi halvad geenid, vaid läbimõtlemata toitumisvalikuid. Hinnatud USA autori ja teadlase dr Neal Barnardi sõnul on kolm viisi, kuidas oma aju õigesti toita ning kognitiivsete probleemide eest kaitsta. 

Väldi trans- ja küllastunud rasvu

Kahjulike rasvade vältimiseks on palju lihtsaid viise. Maitsvaid toite ei pea oma menüüst järsku välja jätma, sest kõigele meelepärasele on olemas ka tervislikumad alternatiivid. Esimesena võiks näiteks vahetada kohvi sisse käiva piima — klaasike lehma- ja mandlipiima täidavad toidulaual sama eesmärki, kuid mandlipiim ei sisalda küllastunud rasvu, ei tõsta kolesterooli ega soodusta Alzheimeri ja dementsuse teket.

Eelistada tasub vedelaid rasvu ehk õlisid, mis toatemperatuuril ei tahene: oliiviõli, seesamiõli ja erinevad pähkliõlid on selleks ideaalsed.

Mandlipiima asemel sobib ka ükskõik milline muu taimne piim, peaasi, et lehmapiimaga oma aju enam ei kurnaks. Samamoodi saab peekoni-muna asendada hommikuse pudruga, mis on samuti toitev, kuid pakub organismile küllastunud rasvade asemel kiudaineid ja valku. Loomulikult ei saa rasvasid täielikult menüüst välja jätta. Inimese keha vajab normaalseks funktsioneerimiseks regulaarselt rasvasid. Küll aga tasub eelistada vedelaid rasvu ehk õlisid, mis toatemperatuuril ei tahene. Oliiviõli, seesamiõli ja erinevad pähkliõlid on selleks ideaalsed. Need aitavad ajul tööd teha, ilma samal ajal veresooni ummistamata. 

Hoia eemale vabadest radikaalidest

Vabade radikaalidega võitlevad antioksüdandid, mida leidub peaaegu kõikides Eestis kasvavatest ja müüdavatest värsketest viljadest.

Vabad radikaalid on ainevahetuse käigus tekkivad oksüdandid, mis on väikeses koguses inimese kehale ja ainevahetusele vajalikud. Kui aga vabasid radikaale tekib liiga palju, hakkavad need kahjustama kudesid ja hävitama rakke. Liiga suur vabade radikaalide hulk võib tekitada ajule ja närvisüsteemile pöördumatuid kahjusid. Selles protsessis tekivad muuhulgas ka näiteks erinevad kasvajad, mis võivad olla nii hea- kui pahaloomulised. Vabad radikaalid tekivad näiteks liha süües, grillitud või liiga pruuniks praetud toitu tarbides, suitsetades ja kaitsmata liiga pikalt päikese käes viibides. 

Vabade radikaalidega võitlevad antioksüdandid, mida meie õnneks võib leida peaaegu kõikidest Eestis kasvavatest-müüdavatest värsketest viljadest. Antioksüdantide tarbimine ei nõua isegi häid toitumisalaseid teadmisi. Nimelt on vabade radikaalidega võitlemise rusikareegel lihtne: mida värvilisem vili, seda enam antioksüdante! Seega tasub järgmisel poeskäigul julgelt korv porgandeid, paprikaid, apelsine ja granaatõunu täis kuhjata ning sügavkülmast mustikakarp välja võtta. Värvilised puuviljad, köögiviljad ja marjad on meie parimad abilised vabade radikaalidega võitlemisel. 


Treeni oma aju jaoks

Dr Barnardi sõnul on füüsiline aktiivsus aju tervise jaoks hädavajalik. Isegi juba 40-minutilised jalutuskäigud kolmel korral nädalas aitavad füüsist paremasse vormi viia ja aju erksana hoida. Regulaarne aktiivsus pole oluline mitte vaid keha jaoks, vaid sellest vallanduvad hormoonid aitavad ajul ka vanemas eas endist võimekust säilitada. Tähtis ei ole mitte raskelt treenida ega ennast viimse piirini viia, vaid kõigest aeg-ajalt tempokalt jalutamas käia.

Nende lihtsate toitumisreeglite ja mõõduka füüsilise aktiivsusega võib kummutada müüdid kognitiivsete haiguste pärilikkuse kohta ja võtta vastutus iseenda tervise eest. 

Pilt: Triff/Shutterstock.com

Kuidas tunda ära rohepesu?

Kuidas tunda ära rohepesu?

Eestlased kulutavad nelja planeedi jagu ressursse

Eestlased kulutavad nelja planeedi jagu ressursse