Viimse piirini viidud tõuaretus lihatööstuses

Viimse piirini viidud tõuaretus lihatööstuses

USA seafarmid seisavad silmitsi uue probleemiga seakasvatuse ajaloos. Nimelt on juba sajandeid praktiseeritud loomade tõuaretust inimkasu eesmärgil. Nii ka sigade puhul, keda on tänaseks üle maailma aretatud ilmselt juba mitmeid sadu erinevaid tõugusid. Ka Eestis on olemas oma seatõud, kelle üle loomakasvatajad palju uhkust tunnevad.

USA tarbijad on hakanud eelistama vähemrasvast sealiha, mistõttu on aretatud välja minimaalse keharasvaprotsendiga seatõud.

Loomatõugude aretamist ei praktiseerita aga mitte mitmekesisuse eesmärgil, vaid äriliste huvide rahuldamiseks. Konkurentsis püsimiseks aretavad loomakasvatajad uusi loomatõuge puhtalt inimeste nõudmistele vastamiseks ja püüavad samal ajal ka sigade arvu pidevalt suurendada. Kuna USA tarbijad on hakanud aina enam eelistama vähemrasvast sealiha, on loomakasvatajad aretanud välja ka minimaalse keharasvaprotsendiga seatõud, kellest nõudlusele vastavaid lihalõike toota. Paradoksaalselt on tõstetud ootusi ka loomade järglaste arvu ja tempo osas, lühendades aina enam emiste taastumisperioodi poegimise ja uue seemendamise vahel. 

Loomapidajad ei võimalda emistele piisavat taastumisperioodi, vaid seemendavad emasloomi juba loetud nädalad pärast poegimist.

USA emiste populatsioon on ligikaudu 73 miljonit ja neist 97% veedavad oma elu imetamispuurides, kus ei ole ruumi ei püsti tõusta ega ringi keerata. Täielik sundasend on loomadele peale surutud selleks, et nad võimalikult efektiivselt põrsaid imetada saaksid. Nimelt poegivad USA emised keskmiselt 2.35 korda aastas. Emassea tiinus kestab tavaliselt 4 kuud, seega ei jäta loomapidajad sigadele piisavat taastumisperioodi, vaid seemendavad emasloomi juba loetud nädalad pärast poegimist. Sellise rütmiga poegivad sead keskmiselt 23.5 põrsast aastas. Kodusigade lähisugulased metssead on tiined ligikaudu sama pika perioodi, kuid saavad järglasi ainult korra aastas, poegides aastas maksimaalselt paarteist põrsast. 

pigfarm_seakasvatus.jpg

Madala rasvaprotsendi hoidmisest tingitud toitainete ja kalorite defitsiit ning pidev poegimine mõjub aga loomade tervisele laastavalt. Nii on ehmataval kombel tõusnud sigade enneaegne suremus viimase viie aasta jooksul pea kahekordseks. Enneaegselt sureb juba üle 10% USA farmisigadest, põhjuseks eluks kõlbmatud tingimused, kuudepikkune sundasend, toiteaine- ja vitamiinivaegus ja söödas leiduvad mükotoksiinid. Toitainevaegust ja liigset koormust kannatavatel emistel on hakanud aina tihedamini esinema siseelundite sissevajumist, mis omakorda enneaegse surmani viivad.

Eestis ei ole lubatud sigu puurides ega emistesulgudes hoida, kõige hoolikamalt on reguleeritud tiinete emiste elamistingimused.

N-ö sünnitusmasinateks aretatud emised kannatavad sissevajunud emaka ja suguelundite käes ning võivad piinelda kuni oma elupäevade lõpuni. Samal ajal valmistatakse neid ette võimalikult ihaldusväärsete lihalõikude tootmiseks. Mõlemat korraga ei ole aga enam võimalik saavutada: madala keharasvaprotsendiga loomad ei ole võimelised iga viie kuu tagant poegima ning niigi viimase piirini viidud farmiloomad ei pea sellisele füüsilisele koormusele vastu. 

Inimestel on keeruline mõista, milline on optimaalne — optimaalne, mitte maksimaalne — loomakasvatus.

USA loomafarmeri Paul Willise sõnul on väga suur vahe vabalt peetud ja puuris peetud loomade tervises, jõudlikkuses ja suremuses. Eestis ei ole lubatud sigu puurides ega emistesulgudes hoida, kõige hoolikamalt on reguleeritud tiinete emiste elamistingimused. Sellegi poolest on Eesti sigade näol valdavalt tegu laudaloomadega, kes kunagi oma elus päevavalgust ei näegi. Ometigi on õues käimine ja tuhnimine sigade jaoks hädavajalik. Sead, kel on võimalik õues käia ja vabalt liikuda, annavad küll poole vähem järglasi, kuid nende seas esineb haigusi ja enneaegset surma vähem. „Inimestel on keeruline mõista, milline on optimaalne — optimaalne, mitte maksimaalne — loomakasvatus,“ võttis Willis teema kokku. 

Allikas: The Guardian


Pildid: Tawin Mukdharakosa, Ggamies/Shutterstock.com

Kas Pariisi kliimakokkulepe kukkus läbi?

Kas Pariisi kliimakokkulepe kukkus läbi?

Tervisliku taimetoiduga südamehaiguste vastu

Tervisliku taimetoiduga südamehaiguste vastu